Jumat, 18 Februari 2011

KARTA POPULAR: Rezultado Diskusaun ho Komunidade: Sub-Distritu ILIOMAR (Suku Iliomar I, Suku Iliomar II no Iliomar Postu) 31/Janeiru-02 Fevereiru 2011



 Dili, 18-0202011  
www.lutahamutukinstitute.org


Directur Luta Hamutuk Mericio AKARA
Apresentasi Materia Diskusaun konaba EITI iha
Sub-Distritu ILIOMAR
Directur Luta Hamutuk "MERICIO AKARA" hateten iha prosesu Diskusaun hamutuk ho Komunidades Sub-Distritu ILIOMAR;   Nudar parte ida Sosiadade Civil, Luta Hamutuk halo nia kanar hodi kontribui ba prosesu dezenvolvimentu nasional nian mak hanesan: Hodi fasilita informasaun ba komunidade konaba “Fundu Petrolifero no Gestaun Investimentu Fundo Petroliferu, Desimina informasaun konaba prosesu transparansia iha Industria Minarai no Gas nian no mos prosesu alokasaun no ekzekusaun Orsamentu Geral do Estadu. Desiminasaun informasaun hirak ne’e nudar meius nebe atu hasae tan konesementu komunidade nian hodi nune’e komunidade rasik aktivu liu tan atu partisipa direitamente iha prosesu dezenvolvimentu nasional.

Iha loron 31 de Janeiro 2011- 02 de Fevereiru 2011, Institusaun Luta Hamutuk realiza aktiviadades diskusaun popular/Community Briefing  iha Ddistritu Lautem-Sub-Distritu Iliomar, objectivu Briefing ida ne’e atu kanaliza/distribusaun Informasaun hirak mak hanesan ”Transparansia No Akuntabilidade Iha Seitor Minarai Ba Dezenvolvimentu Nasional, Investimentu Fundo Petroliferu no mos exekusaun Orsamewntu geral do Estado” ba iha komunidades.  Aktividade ne’e Luta Hamutuk hala’o tinan-tinan hodi fasilita informasaun liu husi apresentasaun materia konaba; Fundu Petroleum, Extractive Industry Transparency Initiative (EITI), Exekusaun Orsamentu Geral do Estadu no mo oinsa hasae Partisipasaun Komunidade ba iha prosesu Dezenvolvimentu.

Liu husi aktividade ne’e Luta Hamutuk hakarak hare besik liu/hare direitamente komunidade nia moris no rona komnidades nia preokupasaun hodi nune’e bele fasilita/advokasia preokupasuan hirak ne’e ba iha nivel nasional.

Profile Sub-Distritu ILIOMAR
ILIOMAR hanesan Sub-Distritu ida iha Distritu Lautem. Sub-Distritu ne’e hela iha parte Sul Timor-Leste nia; Distansia entre Sub-Distritu Lospalos ho Sub-Distritu Iliomar 47 km no distansia husi kapital Dili ba Iliomar ho nia distansia 272 km -(kapital Republica Democratica de Timor Leste), Sub-Distritu ne’e kompostu husi Suku 6 mak hanesan: Suku Iliomar I, Suku Iliomar II, Suku Cainliu, Suku Fuat, Suku Ailibere no Suku Tirilolo ho nia Aldeias hamutuk  25 Aldeias.  Distansia husi Suku ida ba Suku seluk mais ou menus 2-4km. Sub-Distritu ne’e ho nia luan teritoriu nian hamutuk 292,50km²  ho nia total populasaun hamutuk ema nain 9449. Husi nomeru populasaun ne’e maioria (± 98.5%) moris nudar Agrikultor no husi 1.5%  moris nudar Funsionarius Publikus no negosiante kiik.

Komunidades Sub-Distritu ILIOMAR maioria hela iha foho (moris nudar agrikultor),  komunidades balun mak hela  iha tasi ibun/pesisir pantai (nudar nelayan temporaria/Musiman), komunidades hirak ne’e moris ho vida agrikultor (tos nain no komunidades balun moris ho natar). Sub-Distritu Iliomar iha nia area natar hamutk hektare ±400 hectares. Sub-Distritu ILIOMAR iha nia produtu oi-oin nebe mak bele benefisia ninia komunidades rasik, produtu hirak mak hanesan: Nu, Kulu, Kami..sst. Ho produtu ida ne’e bele fo rendimentu ba komunidades ILIOMAR, komundades nia rendimentus ±60 cent/loron.

Ejijensia husi komunidade:
Suku Iliomar I Sub-Distritu Iliomar  

Durante iha sesaun diskusaun nia laran, partisipantes husi community Briefing ne’e hato’o sira nia preokupasaun no ejijensia nebe mak komunidade sira infrenta iha baze mak hanesan tuir mai:
  1. Komunidades Iliomar I no Iliomar II preokupa ho Distritusaun informasaun konaba sira nia rikusoin husi     rekursus naturais, tanba Komunidades Iliomar seidauk hatene Informasaun  konaba “Fundo Petroliferu, Prosesu transparensia iha industria minarai no gas nia no mos Orsamentu Geral do Estado (OGE)”, tanba durante ne’e la iha institusaun ida nebe’e mak mai fahe informasaun hanesan ne’e, komunidades Sub-Distritu Iliomar seidauk sente impaktu husi osan barak nebe mak foti husi Fundo Petroliferu aloka ba iha Orsamento Geral do Estado hodi financia dezenvolvimentu iha rai laran. Hahu husi tinan 1999 to’o ohin loron 2011 
  2. Komunidades Sub-Distritu Iliomar labele halo movimentu mai iha capital Distritu Lautem tanba kondisaun Estrada nebe liga entre sub-Distritu Lospalos mai Sub-Distritu Iliomar nia kondisaun sei at nafatin, no to’o agora la iha atensaun husi Guverno. Impaktu husi Estrada at ne’e difikulta transporte publiku mak hanesan Mikrolet, Angguna (Truck) hodi halo sirkulasaun/trayek ba iha area refere. Tanba ne’e folin ba transporte publiku nebe mak halo trayek ba area ne’e karun teb-tebes, no difikulta komunidade sira hodi bele fa’an sira nia produto ba iha merkado.
  3. Komunidades Iliomar Kestiona/husu ba Governu konaba osan nebe mak hasai barak ona husi Fundo Petroliferu ba iha Orsamentu Geral Do Estado maibe Estrada mak Liga Entre Sub-Distritu Iliomar ba sub-Distritu Lospalos too ohin loron seidauk bele hadia, tanba ne’e ami husu ba Governu para hadia lalais ami nia Estrada ne’e
  4. Komunidades iliomar husu para aumenta tan linha distribusaun ba elestrisidade ba iha suku hirak nebe mak dook husi Iliomar Villa, tanba durante ne’e komunidade husi suku hat (KAENLIU, TIRILOLO, FUAT, Iliomar II) lahetan asesu ba Elestrisidade no komunidades iliomar mos husu atu hadia Estrada nebe liga entre Lore ho Sub-Distritu Iliomar para bele fasilita Komunidades husi suku Iliomar II nebe mak hela iha tasi bele halo interaksaun ho komunidades Lore, no komunidades bel
  5. Komunidades Iliomar I husu ba Ministru Edukasaun para realiza nia promesa nebe mak dehan atu hadia no aumenta sala balun ba Eskola Primaria No 1 Iliomar nian ne’e, tanba ami hein atu tinan ida ona mas Uma eskola seidauk hadia to’o agora. Komunidades Suco Iliomar I ejiji no husu ba Governu liu husi Ministeriu Edukasaun para hadia uma Eskola Primario No 1 ILIOMAR nebe mak durante tinan 5 nia laran ne’e alunus sira eskola deit iha ai-mahon nia okos, tanba nia uma eskola at hotu ona, iha deit uma eskola ida ho nia aula/klase tolu deit mak sei diak oituan, tanba ne’e mak defikulta prosesu aprendizasen iha eskola ida ne’e. 
  6. Komunidades suku Iliomar I mos ejije ba Ministeriu Edukasuan atu rekruta tan profesores sira hodi nune’e bele hanorin iha eskoal refere, tanba too agora profesores sira mak hanorin iha eskola ida ne’e barak mak nudar profesores voluntariu
  7. Komunidades Iliomar I sente programa fahe Trator ba Sub-Distritu ne’ebe hamosu problema no konflitu tanba Ministru Ministriu Agrikultur e Peskas mai fahe ba Agrikoltor sira ne’e atu halo saida? atu adora ga oinsa? tanba Ministru Agrikultura e Peskas ne’e mai fahe Traktor ne’e laos ba komunidades sira nebe mak iha natar ne’e maibe mai fahe fali ba komunidades sira nebe mak la iha natar no hela iha foho leten



Suku Iliomar II
  1. Komunidades Iliomar husu para aumenta tan linha distribusaun ba elestrisidade ba iha suku hirak nebe mak dook husi Iliomar Villa, tanba durante ne’e komunidade husi suku hat (KAENLIU, TIRILOLO, FUAT, Iliomar II) lahetan asesu ba Elestrisidade no komunidades Iliomar mos husu atu hadia Estrada nebe liga entre Lore ho Sub-Distritu Iliomar para bele fasilita Komunidades husi Suku Iliomar II nebe mak hela iha tasi bele halo interaksaun ho komunidades Lore, no komunidades bele faan sira nia produtu balun ba komunidades Lore-no Lospalos
  2. Komunidades Suku Iliomar II ejije ba Governu hodi dada/kanaliza be mos ba iha sira nia Suku, tanba      durante ne’e komunidades Suku Iliomar II atu hetan be mos tenke lao ain ho distansia 2Km hanesan ne’e mak foin bele hetan be mos.
  3. Komunidades Suku ne’e mos ejije ba Governu Liu husi Ministeriu Edukasaun para rekruta tan Profesores sira ne’e nebe mak durante ne’e servisu Voluntariu hanorin iha eskola Primaria nebe mak iha sira nia Suku. Tanba iha eskola primariau ne’e falta Profesores. Komunidades mos husi ba Govrnu para hadia no aumenta sala/uma eskola, tanba uma eskola la diak no la to’o ho total estudante, La iha Meja no kadeira ba Estudante sira
  4. Komunidades Suku Iliomar II mos ejije ba Governu liu husi Sekertario Estado Aqua e Saneamentu atu fasilita loke MCK no kanaliza be ba iha komunidades
  5. Komunidades Suku Iliomar II ejije ba Ministeriu Agrikultura e Peskas  para selu lalais grupo viverus Aikameli, nebe mak Ministeriu Agrikultura promote atu azuda osan hodi finansia Grupo hodi halo viverus, maibe to’o agora Ministru Agrikultura e Peska rasik sei dauk selu hotu osan nebe mak Promete ba sira.
  6. Komuniudades Suku Iliomar II kestiona ba prosesu fahe traktor ba komunidades, kestoens sira ne’e mai tanba Ministru agrikultura fahe traktor ba deit simpatisante Partido Demokratiku (PD) nian la fahe ba grupo agrikultura mak iha
  7. Povu Iliomar ejije ba Ministru MTCI para faan Fos MTCI ne’e ba komunidades iliomar, tanba durante ne’e komunidades iliomar ladun hetan foos MTCI 
  8. Directur Luta Hamutuk "Mericio AKARA"mos hatoo Posizaun Luta Hamutuk ba ejijensia no preokupasaun nebe mak  Komunidades hatoo mak hanesan tuir mai ne'e

Pozisaun Luta Hamutuk
Hare ba ejijensia husi komunidade ne’e Luta Hamutuk hakarak hato’o nia pozisaun liu husi karta popular ne’e mak hanesan tuir mai: 
  1. Prekupasaun no ejijensia nebe mak komunidade iha fatin tolu (3) kestiona  la iha transparante ba iha execusaun Orsamentu Geral do Estado ba Kapital Dezenvolvimentu, tanba la iha dezenvolvimentu ba iha suku, suku la hetan assesu ba informasaun konaba implementasaun projeitu ruma mak tama ba iha sira nia suku; bainhira Implementasaun Projectu sira ne’e la iha kordenasaun ho Autoridade lokal sira 
  2. Bazeia ba Ejijensia husi komunidade Suku/fatin tolu (3) nebe mak hato’o hatudu katak durante ne’e la iha vizita atensaun mai husi nasional , la iha membru Governu ida mak mai haree besik komuniades Iliomar nia moris. Autoridades sira ne’e la besik ba iha komunidade sira no komunidade labele hatoo sira nia ejijensia no difikuldades tanba sira la iha kanal hodi kanaliza sira nia problema mak durante ne’e komunidades Iliomar infrenta
  3. Preokupasaun no ejijensia husi komunidade Iliomar sai indikasaun katak, povu komesa kestiona sira nia problema, povu komesa kestiona konaba prosesu transparansia no akuntabilidade husi Governasaun agora nebe la la’o ho diak.

Rekomendasaun                                                 
Bazeia ba ejijensia hirak husi komunidade Iliomar, Luta Hamutuk hakarak hato’o nia rekomendasaun no ejijensia ba Governu no mos ba Ministerius relevante sira hodi fo atensaun maka’as ba iha tempu badak nia laran. Rekomendasaun hirak ne’e mak hanesan tuir mai:  
  1. Rekomenda ba Ministeriu Infrastruktura atu fo atensaun no hadia Estrada rurais nebe mak liga entre Sub Distritu Lospalos ba Sub-Distritu Iliomar, no hadia Estrada rurais nebe mak Liga Suku Iliomar II/Iradarat mai Sub-Distritu Iliomar nian ho nia distansia 7km 
  2. Rekomenda ba Ministeriu Infrastruktura atu hadia Estrada nebe mak liga Entre Sub-Distritu Uatucarbau-Distritu Viqueque mai Sub-Distritu Iliomar 
  3. Rekomenda mos ba Ministru Infrastruktura para hadia Estrada nebe mak liga entre Lore ho Iliomar
  4. Husu Sekertariu Estdu Aqua e Saneamentu hodi kanaliiza lalais be ba komunidades Iliomar, tanba Komunidades Iliomar susar tebes atu asessu ba Be mos
  5. Husu ba Ministeriu Agrikultura para hadia irigasaun ba Natar Irabere no mos Natar Fae Bere nebe ho nia lua mais ou menus 400 hectares resin
  6. Husu ba Ministru Agrikultura para selu lalais Grupo Viverus Aikameli nia osan mak seidauk selu hotu ho montante US$ 1800Rekomenda ba Ministriu Edukasaun atu hadia lalais uma eskola Primaria No 1 Iliomar, nebe mak sei kansela tanba la iha kordenasaun mak diak. Tanba eskola Importante, tanba eskola ne’e mak hahu atu implementa Eskola Ensino Basico/Eskola ne’e mak sai hanesan eskola piloto ba eskola ba tinan 9 nian
  7. Rekomenda ba Ministeriu Edukasuan para fasilita kadeira no meja ba estudante sira iha eskola primaria hamutuk 4 nebe mak iha Sub-Distritu Iliomar, no mos rekruta Profesores Voluntariu sira nebe mak durante tinan hirak nia laran ne’e
  8. Rekomenda ba Sekretariu do Estadu Eletrisidade atu toma medidas ba ejijensia komunidade Iliomar nian nesesidade hodi dada Elestrisidade ba iha suku 4 (Suku KAINLIU, TIRILOLO,  FUAT no ILIOMAR II) sira ne’e, tanba suco sira ne’e to’o agora la iha assesu ba iha Be mos no mos Eletrisidade.
  9. Rekomenda ba Sekretariu do Estadu Eletrisidade e Agua Saniamentu atu toma medidas ba ejijensia komunidade Ilomar nian nesisidade hodi dada Be mos, tanba suku sira ne’e to’o agora la iha assesu ba iha Be mos.     

KABLAKIHUN.blogspot.com



Tidak ada komentar:

Posting Komentar