Kamis, 10 Mei 2012

Kondisaun Infrastruktura iha Distrito Ermera At ba Beibeik


Kablakihun
10-05-2012
Wd


Directur Luta Hamutuk  "Mericio AKARA" hateten iha Komunikadu Imprensa nebe mak halao iha Edifisiu Luta Hamutuk-Farol, Dili, Timor Leste " Ita hotu hatene katak, bainhira ita rona ema temi Ermera, ita komesa hanoin kedas, “Ermera rai ida ne’ebe mak riku tebes ho cafe”. Cafe sai identiku ona ba distrito Ermera iha Timor Leste.

Maske distrito hanesan  Aileu, Manufahi, Liquisa no Ainaro no seluk tan mos iha plantasaun cafe. Maibe, Ermera mak sai ona famouzu ho produsaun cafe. 

Distritu Ermera  nudar distritu nebe ho  nia total populasaun barak iha Timor Leste, depois Distritu dili. Distritu ne'e ho  total populasaun iha tinan 2004 hamutuk ema 107,557 no iha tinan nen (6) nia laran sae 6%, hamutuk ema 114,635 iha 2010 tuir Sensus Uma Kain 2010. Kresimentu ne’ebe sae maka’as konserteza presiza mos dezenvolve sosio-ekonomia mak reflete ba iha objetivu dezenvolvimentu nasional hodi fornese meus moris diak ba povu Ermera. 

Directur Mericio AKARA mos haklean tan; Dezenvolvimentu sosio-ekonomia tenke reflete iha planeamentu distrital nian atu nune’e fornese meus kondisoens ba infrastruktura publiku hodi estimula no fasilita mobilidade ekonomia.

Iha fulan ne'e Luta Hamutuk hala'o  aktividades diskusaun iha distritu  Ermera, atu  hakbesik an ba komunidade sira iha suco hat   (Suco Humboe, Leguimea, Mirtuto no Riheu), nebe hahu halao iha loron  24 to’o 27 de Abril de 2012. Iha aktividade ne'e  Luta Hamutuk fahe informasaun konaba  Fundu minarai, transparensia iha seitor extraktiva industria minarai no gas, akuntabilidade iha orsamentu jeral estadu nomos oinsa povu nia partisipasaun iha dezenvolvimentu nasional. 

Directur Luta Hamutuk Mericio AKARA hateten, liu husi aktividade diskusaun base ne'e, ami rona povu sira nia hanoin  no lamentasaun ba prosesu  dezenvolvimentu iha base, no  mos liu husi aktividade ne'e atu fasilita komunidade ho informasaun hodi nune'e sira bele  partisipa ativu iha prosesu dezenvolvimentu nasional nian. 

Preokupasaun povu Ermera, Mericio AKARA hato'o, ami mos senti bainhira ami iha distrito Ermera iha loron lima nia laran. Kondisaun estrada mak liga entre Dili no Ermera ne’ebe at tebes, nune’e mos kondisaun estrada ne’ebe liga entre sub-distrito no suco sira namdoras tanba taka deit ho rai-mean, estrada-kuak barak no mesak fatuk bo-bo’ot deit. Iha parte seluk, suco barak mak seidauk asesu eletrisidade, ai-rin eletrisidade latan deit iha estrada ninin kuaze besik tinan ida, postu saude “SISCA” la funsiona, escola sira falta profesores no falta fasilidades apredizajen no sel-seluk tan. 

Directur Mericio AKARA mos hato'o pontus konsiderasaun ba Governu, Parlamentu Nasional no mos Presidente Eleitu atu tau konsiderasaun: 

  1. Membro Parlamentu Nasional no membru do Governu atu halo vizita beibeik ba povu sira mak hela iha areia remotas iha Ermera hodi rona sira-nia lian, senti povu nia preokupasaun nomos hanoin diak sira, atu nune’e bainhira halo planu dezenvolvimentu tenke reflete ba iha realidade sira mak povu infrenta.
  2. Ministeriu das Infrastruktura, atu toma responsablidade hodi hadia estrada ne’ebe liga Dili-Ermera ne’ebe nia kondisaun komesa at-liu tan, maske halo rehabilitasaun dala barak ona. Hanesan sentru produsaun cafe iha Timor Leste, presiza halo rehabilitasaun ba estrada sira mak liga entre suco ba sub-distriro sira iha Ermera, nune’e bele hafasil povu no sira-nia produsaun cafe hodi asesu transporte publiku.
  3. Ministeriu das Infrastruktura, atu toma responsabilidade ba ai-rin eletrisidade mak abandona husi kompania sira iha Suco Humboe no Liguimea kuaze besik tinan ida ona no ejiji maka’as ba governu atu hari’i lalais nune’e povu iha areia rurais bele asesu eletrisidade. Tanba povu iha remotas mos iha direitu asesu ba eletrisidade, hanesan mos povu sira mak hela iha villa no Dili. 
  4. Ministeriu Edukasaun atu tau atensaun maka’as ba escola primaria iha Suco Humboe, Mirtutu no Riheu ne’ebe sei hasoru difikuldade ba sala apredinzajen (sala ida alunus liu 40), fasilidades apredinzajen (meja no kadeira), profesores limite no falta fasilidades saniamentu iha escola. 
  5. Ministeriu Edukasaun no ministeriu relevante sira ne’ebe mak halo jestaun ba bolsu estudu, atu fo mos prioridade ba povu nia-oan sira mak hela iha areia remotas hodi asesu bolsu estudu. Ezemplu: povu nia-oan sira iha Suco Mirtuto durante ne’e nunka hetan bolsu estudu. Sira ejiji ba governu atu halo atendimentu ba timor-oan hotu bazeia ba iha valores justisia.
  6. Ministeriu Saude atu re-ativa Postu Saude “Sisca” iha Suco Humboe, tanba fulan ualu (8) ona la-funsiona. Nune’e povu sira difisil tebes atu hetan atendimentu saude.
  7. Ministeriu Administrasaun Estatal no Ordenamentu Territoriu (MAEOT), atu muda sistema projetu PDL ho mekanismu paralelismu ne’ebe mak difikulta tebes suco sira atu hetan projetu iha tinan barak nia laran (Ezenplu: Suco Humboe no Mirtuto). Suco barak mak nunka hetan projetu, kondisaun ne’e hamosu deskontentamentu entre komunidade ho lider komunitariu sira.
  8. MAOET tenki hare’e di-diak bainhira implementa planeamentu ba programa PDD I - PDD II, tanba programa mak Governu sentral halo la kondis ho planu ne’ebe mak hato’o husi Suco. Tuir lolos programa PDD bele en-kaisa mos planu ne’ebe mak halo iha nivel suco nune’e povu bele senti benefisiu husi orsamentu jeral estadu.
  9. MAEOT atu hari’i edifisiu Chefe de Aldeia sira, nune’e estruktura aldeia bele iha fasilidade minimu hodi halo asistensia ba iha komunidade.
  10. Governu liu husi MAEOT atu fo atensaun ba iha insentivu/subsidiu ba Chefe do Suco sira ho nia estruktura tomak iha Suco no Aldeia. Tanba autoridade komunitariu sira la-satisfas ho insentivu ne’ebe governu fo, sira senti ki’ik liu no tenki hein to’o fulan nen (6) mak simu dala ida (Chefe Suco $125/fulan no Chefe Aldeia $80/fulan). Sira la-satisfas tanba membru governu no membru parlamentu sira simu salariu bo’ot la-halimar, prejudika mos folin sasan iha merkadu.  Iha tempu mak hanesan mos sira halo servisu barak iha komunidade nia le’et, halo atendimentu ba servisu ne’ebe mak mai husi ministeriu hotu-hotu no kuaze servisu 24 oras/loron tomak. 
  11. Secretariadu Estadu Juventude e Desportu, atu hari’i sentru treinamentu ba Juventude sira iha nivel suco. Durante ne’e difisil tebes ba joventude sira atu halibur malu no kapasita sira-nia an tanba laiha fasilidade minimu iha sira-nia fatin.



Tidak ada komentar:

Posting Komentar