Kamis, 12 Juli 2012

Liafuan Inspirasaun Mericio AKARA

Dili,
09/07/2012
Wd

"Atu promove Institusaun ne'ebe mak forte, ita tenke harii sistema mak diak,  hadia sistema manajementu  ne'ebe mak diak liu. Ita tenke iha esperansa no korajen  hodi aprende diak liu tan husi agora, no ita tenke konsiente nafatin hodi hadia ita nia frakeza, iha korajen hodi hadia kolega/parseiru seluk  nia frakeza, hodi nune'e ita bele la'o diak, ita bele hetan ita nia mehi ba Transparensia no akuntabilidade iha ita nia RAI TIMOR-LESTE----AKARA" 



"Institusaun ne'ebe mak ita harii, ita servisu ba maske Institusaun ne'e diak ka ladiak ne'e ita  nian. Tanba ne'e ita konsiente nafatin iha espiritu solidaridade nafatin ho ita nia parseiru servisu sira hotu, hodi nune'e  Institusaun bele forte nafatin, tanba Institusaun ne'e rasik depende ba nia Divisaun no divisaun ne'e depende ba ema mak servisu, tanba ne'e ita iha dever tenke hadia sistema manajementu ne'ebe mak diak, hodi nune'e ema hotu bele kolabora ho diak ----AKARA"


Rabu, 20 Juni 2012

Hari Ulang Tahun Luta Hamutuk Yang ke 8

Kablakihun, 20-06-2012 
Wd

Hari ini, Luta Hamutuk Institute akan merayakan Ulang Tahunnya yang ke 8. 

"Jika Manusia, dia masih anak-anak, baru berumur 8 tahun! Karena itulah, masih terlalu sedikit kontribusinya untuk kemajuan Timor Leste. Namun baiknya, semangatnya tak pernah pudar untuk terus berkarya-semampunya. Yakin bahwa, akan terus berjalan, "Aku mau hidup 1000 tahun lagi", Chairil Anwar. 


Minggu, 17 Juni 2012

Lia Fuan Inspirasaun AKARA


Dili, 10-02-2012
Kablakihun,  dW

Hakarak ka lakoi iha Era Globalisasaun ida ne’e (zaman global ida ne’e) ita tenke loke an, loke ita nia hanoin hodi nune’e ita bele la'o ba oin (Presiza hametin parseria barak) se lae, ita moris stagna hela deit.

Lideransa mak: Tenke diak iha Atetude, hanoin dook ho visaun naruk. Se diak, ita tenke diak liu, mas kuandu ema balun lakoi ko'opera ho ita lalika, lalika preokupa ho nia (diak liu tan labele ataka demais nia mos)

Se hakarak institusaun atu la'o ho diak, ita tenke tau ketak ita/individu nia hanoin ho institusaun nia hakarak, para labele hafoer institusaun nia naran. Se fo kritika tenke ho kritika intelektual no tenke ho moral, ho laran mos ===== {M. J "AKARA"} 

Kamis, 31 Mei 2012

Liafuan Inspirasaun "AKARA"

Kablakihun. Intervista iha Radio Maubere (30-05-2012 )
Valor importante husi ukun rasik aan mak, brani foti desizaun ba nia An rasik---"Mericio Akara"


Jumat, 18 Mei 2012

Estudu Impaktu Distribuisaun Traktor ba ekonomia no Sosial agrukultur natar iha Distritu Bobonaro, Sub Distritu Maliana



"Tuir resultado peskiza iha Livru ne hatudu katak, komunidade no agrikultor sira seidauk hetan  benefisiu husi politika distributor traktor ne rasik. Komunidade iha suku hirak nebe mak mensiona iha Livru ida ne, sei moris iha linha pobreza nia okos, ai-han sei menus, kondisaun saude sei problema, governu sentral sei importa nafatin fos husi Thailandia no Vietnam hodi mai distribui iha rai laran no em jeral ekonomia komunidade, liu-liu iha seitor agrikultura sei dauk dezenvolve ho diak. ne duni, ita bele dehan katak, distribuisaun traktor la dauk fo impaktu positivu barak ba iha seitor sosio ekonomiku komundiade sira nian. Ne'e hatudu katak, iha failansu husi politika distribuisaun traktor nebe mak governu rasik implementa. problema no failansu hirak ne'e ita bele haree kompletu iha relatoriu peskiza iha livru ne"   Mericio Akara, Directur Luta Hamutuk 




Luta Hamutuk sei produs Livru Peskiza ne'e iha fulan Maio 2012 ne'e  nian laran.  

Jumat, 11 Mei 2012

GOVERNU TENKE TAU MATAN BA KONDISAUN INFRAS-ESTRUTURA IHA ERMERA


 Jornal Independente, Estajiariu

10-05-2012
Jornal Independente, Estajiariu

Dili: Directur ONG LUTA HAMUTUK , Mericio AKARA hateten Governu tenke  tau atensaun urjente ba kondisaun infra-estrutura iha Distritu Ermera.
AKARA dehan bazeia ba diskusaun ne'ebe nia parte hala'o hamutuk ho komunidade iha distritu ne’e nota problema hirak nebe mak komunidade enfrenta hanesan: Estrada kontinua aat, Postu SISKA la iha, problema Edukasaun no Eletrisidade.

Iha diskusaun ne’e nia (AKARA) dehan komunidade lamenta tanba sente Governu laiha intensaun diak atu fo atensaun hodi deteta no resolve problema ne'ebe sira enfrenta. Nia fo ezemplu katak, kondisaun Estrada ne'ebe liga Dili-Ermera no sub-distritu sira seluk ho suku sira  aat hotu.
Iha parte seliuk  AKARA hateten, suku barak mak seidauk asesu ba eletrisidade tanba kompania la harii riin eletrisidade. Ami haree liuliu iha suku Humboe, Legume, Mertutu no Riheu sira nunka sente furak dezenvolvimentu nebe positive tan to’o oras ne’e ai riin eletrisidade latan deit iha estrada ninin kuaze tinan ida ona” hateten AKARA ba jornalista sira iha nia fatin, Farol, horseik 

Tan ne’e AKARA husu ba membru Governu no Parlamentu Nasional (PN) atu vizita  bebeik povu sira ne'ebe hela iha area remotas iha Ermera hodi rona sira nia lian, sente sira nia preokupasaun nune’e bainhira halo planu dezenvolvimentu tenke refleta ba realidade. 
Laos besik elisaun mak rame-rame/nadodon ba iha distritu sira hodi hadau povu nia votus, hateten AKARA.



Kamis, 10 Mei 2012

Kondisaun Infrastruktura iha Distrito Ermera At ba Beibeik


Kablakihun
10-05-2012
Wd


Directur Luta Hamutuk  "Mericio AKARA" hateten iha Komunikadu Imprensa nebe mak halao iha Edifisiu Luta Hamutuk-Farol, Dili, Timor Leste " Ita hotu hatene katak, bainhira ita rona ema temi Ermera, ita komesa hanoin kedas, “Ermera rai ida ne’ebe mak riku tebes ho cafe”. Cafe sai identiku ona ba distrito Ermera iha Timor Leste.

Maske distrito hanesan  Aileu, Manufahi, Liquisa no Ainaro no seluk tan mos iha plantasaun cafe. Maibe, Ermera mak sai ona famouzu ho produsaun cafe. 

Distritu Ermera  nudar distritu nebe ho  nia total populasaun barak iha Timor Leste, depois Distritu dili. Distritu ne'e ho  total populasaun iha tinan 2004 hamutuk ema 107,557 no iha tinan nen (6) nia laran sae 6%, hamutuk ema 114,635 iha 2010 tuir Sensus Uma Kain 2010. Kresimentu ne’ebe sae maka’as konserteza presiza mos dezenvolve sosio-ekonomia mak reflete ba iha objetivu dezenvolvimentu nasional hodi fornese meus moris diak ba povu Ermera. 

Directur Mericio AKARA mos haklean tan; Dezenvolvimentu sosio-ekonomia tenke reflete iha planeamentu distrital nian atu nune’e fornese meus kondisoens ba infrastruktura publiku hodi estimula no fasilita mobilidade ekonomia.

Iha fulan ne'e Luta Hamutuk hala'o  aktividades diskusaun iha distritu  Ermera, atu  hakbesik an ba komunidade sira iha suco hat   (Suco Humboe, Leguimea, Mirtuto no Riheu), nebe hahu halao iha loron  24 to’o 27 de Abril de 2012. Iha aktividade ne'e  Luta Hamutuk fahe informasaun konaba  Fundu minarai, transparensia iha seitor extraktiva industria minarai no gas, akuntabilidade iha orsamentu jeral estadu nomos oinsa povu nia partisipasaun iha dezenvolvimentu nasional. 

Directur Luta Hamutuk Mericio AKARA hateten, liu husi aktividade diskusaun base ne'e, ami rona povu sira nia hanoin  no lamentasaun ba prosesu  dezenvolvimentu iha base, no  mos liu husi aktividade ne'e atu fasilita komunidade ho informasaun hodi nune'e sira bele  partisipa ativu iha prosesu dezenvolvimentu nasional nian. 

Preokupasaun povu Ermera, Mericio AKARA hato'o, ami mos senti bainhira ami iha distrito Ermera iha loron lima nia laran. Kondisaun estrada mak liga entre Dili no Ermera ne’ebe at tebes, nune’e mos kondisaun estrada ne’ebe liga entre sub-distrito no suco sira namdoras tanba taka deit ho rai-mean, estrada-kuak barak no mesak fatuk bo-bo’ot deit. Iha parte seluk, suco barak mak seidauk asesu eletrisidade, ai-rin eletrisidade latan deit iha estrada ninin kuaze besik tinan ida, postu saude “SISCA” la funsiona, escola sira falta profesores no falta fasilidades apredizajen no sel-seluk tan. 

Directur Mericio AKARA mos hato'o pontus konsiderasaun ba Governu, Parlamentu Nasional no mos Presidente Eleitu atu tau konsiderasaun: 

  1. Membro Parlamentu Nasional no membru do Governu atu halo vizita beibeik ba povu sira mak hela iha areia remotas iha Ermera hodi rona sira-nia lian, senti povu nia preokupasaun nomos hanoin diak sira, atu nune’e bainhira halo planu dezenvolvimentu tenke reflete ba iha realidade sira mak povu infrenta.
  2. Ministeriu das Infrastruktura, atu toma responsablidade hodi hadia estrada ne’ebe liga Dili-Ermera ne’ebe nia kondisaun komesa at-liu tan, maske halo rehabilitasaun dala barak ona. Hanesan sentru produsaun cafe iha Timor Leste, presiza halo rehabilitasaun ba estrada sira mak liga entre suco ba sub-distriro sira iha Ermera, nune’e bele hafasil povu no sira-nia produsaun cafe hodi asesu transporte publiku.
  3. Ministeriu das Infrastruktura, atu toma responsabilidade ba ai-rin eletrisidade mak abandona husi kompania sira iha Suco Humboe no Liguimea kuaze besik tinan ida ona no ejiji maka’as ba governu atu hari’i lalais nune’e povu iha areia rurais bele asesu eletrisidade. Tanba povu iha remotas mos iha direitu asesu ba eletrisidade, hanesan mos povu sira mak hela iha villa no Dili. 
  4. Ministeriu Edukasaun atu tau atensaun maka’as ba escola primaria iha Suco Humboe, Mirtutu no Riheu ne’ebe sei hasoru difikuldade ba sala apredinzajen (sala ida alunus liu 40), fasilidades apredinzajen (meja no kadeira), profesores limite no falta fasilidades saniamentu iha escola. 
  5. Ministeriu Edukasaun no ministeriu relevante sira ne’ebe mak halo jestaun ba bolsu estudu, atu fo mos prioridade ba povu nia-oan sira mak hela iha areia remotas hodi asesu bolsu estudu. Ezemplu: povu nia-oan sira iha Suco Mirtuto durante ne’e nunka hetan bolsu estudu. Sira ejiji ba governu atu halo atendimentu ba timor-oan hotu bazeia ba iha valores justisia.
  6. Ministeriu Saude atu re-ativa Postu Saude “Sisca” iha Suco Humboe, tanba fulan ualu (8) ona la-funsiona. Nune’e povu sira difisil tebes atu hetan atendimentu saude.
  7. Ministeriu Administrasaun Estatal no Ordenamentu Territoriu (MAEOT), atu muda sistema projetu PDL ho mekanismu paralelismu ne’ebe mak difikulta tebes suco sira atu hetan projetu iha tinan barak nia laran (Ezenplu: Suco Humboe no Mirtuto). Suco barak mak nunka hetan projetu, kondisaun ne’e hamosu deskontentamentu entre komunidade ho lider komunitariu sira.
  8. MAOET tenki hare’e di-diak bainhira implementa planeamentu ba programa PDD I - PDD II, tanba programa mak Governu sentral halo la kondis ho planu ne’ebe mak hato’o husi Suco. Tuir lolos programa PDD bele en-kaisa mos planu ne’ebe mak halo iha nivel suco nune’e povu bele senti benefisiu husi orsamentu jeral estadu.
  9. MAEOT atu hari’i edifisiu Chefe de Aldeia sira, nune’e estruktura aldeia bele iha fasilidade minimu hodi halo asistensia ba iha komunidade.
  10. Governu liu husi MAEOT atu fo atensaun ba iha insentivu/subsidiu ba Chefe do Suco sira ho nia estruktura tomak iha Suco no Aldeia. Tanba autoridade komunitariu sira la-satisfas ho insentivu ne’ebe governu fo, sira senti ki’ik liu no tenki hein to’o fulan nen (6) mak simu dala ida (Chefe Suco $125/fulan no Chefe Aldeia $80/fulan). Sira la-satisfas tanba membru governu no membru parlamentu sira simu salariu bo’ot la-halimar, prejudika mos folin sasan iha merkadu.  Iha tempu mak hanesan mos sira halo servisu barak iha komunidade nia le’et, halo atendimentu ba servisu ne’ebe mak mai husi ministeriu hotu-hotu no kuaze servisu 24 oras/loron tomak. 
  11. Secretariadu Estadu Juventude e Desportu, atu hari’i sentru treinamentu ba Juventude sira iha nivel suco. Durante ne’e difisil tebes ba joventude sira atu halibur malu no kapasita sira-nia an tanba laiha fasilidade minimu iha sira-nia fatin.