Jumat, 24 Februari 2012

Lia Fuan Inspirasaun MERICIO AKARA

 “...Timor oan ho nia matenek rasik,.... maske foin ukun an... Ho fiar metin ba ita nia Pratika rasik, ita sei Kontinua no Realiza ita nia Mehi, By AKARA 

Selasa, 14 Februari 2012

Directur Luta Hamutuk partisipa Inkontru Board EITI iha Sussex-London


Kablakihun; 14-02-2012
dW

Directur Luta Hamutuk (Mericio AKARA), nudar representante Sosiedade Civil iha MSWG EITI-Timor Leste no mos nudar Membru Board EITI International,  iha fulan Janeiru  hala’o sosializasaun EITI ba iha regiaun Asia pacific no – iha loron 14 to’o loron 16 fulan Fevereiru 2012 ne'e partisipa iha Inkontru Board EITI International, iha Sussex-London 

Inkontru Board EITI Internasional, ne’e nudar Roundtable  diskusaun ne’ebe atu deskute strategia EITI. Inkontru ida ne’e hetan presenza husi stakeholders sira mak hanesan: Institusaun finanseira Internasional, Komapania Minarai no gas Internasional, Institusaun bilateral Internasional no mos representante Sosiedade Civil husi kada regiaun nebe mak duranten ne’e fo supporta tenkniku ba prosesu EITI iha nivel Internasional

Roundtable Diskusaun  ne’e fahe ba sesaun tolu; Ba sesaun primeiru nian:  konab oinsa asistensia teknikal EITI nian. Sesaun Segundo nian mak: oinsa hasae no offerese/ketrsediaan dadus/data EITI nain, no ba sesaun terseiru nian sei kolaia konaba oisa halao treinamentu EITI ho diak.  Inkontru ne’e sei hametin diak liu tan relasaun entre stakeholders MSWG EITI.  Nudar Reprejetante husi Sosiedade sivil ne’ebe partisipa iha inkontru EITI ne’e sei fo influensia maka’as ba membru board sira seluk hodi konsidera nafatin papel sosiedade Civil nian iha EITI, tamba bele hateten oinsa servisu hamutuk entre Governu no industria sira. 
                                       by; dw

Kamis, 09 Februari 2012

“Mericio Akara: Enkontru ITI Relasaun TL Metin Ba Beibeik”

Timorhauniadoben.blogspot.com
Quinta-feira, 9 de Fevereiro de 2012


Notisia Husi TVTL - Kuarta kalan, 08 Fevereiru 2012

Reprejetante husi Sosiedade sivil ne’ebe partisipa iha inkontru ITI iha Papua Nugini no Hila salamo fo influensia maka’as ba komunidade iha rai refere, tamba bele hateten oinsa servisu hamutuk entre Governu no industria sira, tamba durante ne’e sosiedade sivil iha nasaun 2 ne’e laiha koperasaun diak ho entidade sira seluk.

Reprejetante Sosiedade Sivil Mericio Akara hateten, iha koperasaun diak ho Governu Timor-Leste ho industria sira hodi pomove politika transparansia, akontablidade iha nasaun laran, ne’ebe iha riku konaba mina no gas.

“Kolabora diak ho entidade 2 mak Governu ho industria para ita bele promove transparansia, promove kontabilidade, iha nasaun ne’ebe riku mina no gas, hanesan sosiedade sivil, ami iha komitmentu no kolabora ho entidade 2 ne’e hodi buka solusan ba problema ne’e,” katak Mericio Akara.

Vizita trabalho ekipa Timor-Leste ba nasaun 2 ne’e, hanesan oportunidade diak ba sosiedade sivil Timor-Leste hodi kria relasaun metin liu tan iha Asia Fasfifiku, tamba durante ne’e Timor-Leste la dun iha ligasaun forte entre sosiedade sivil, tamba ne’e sira husu atu Timor-Leste kontinua tau atensaun ba sira nia esforsu hodi bele sai nu’udar memebrus iha ITI.

Rabu, 08 Februari 2012

Liafuan Inspirasaun Mericio AKARA

Kablakihun
Dili,08-02-2012

Halo buat ruma ho ita nia konsensia rasik, mai husi ita nia kakutak, tuir ita nia kreatividade no kontente ho nia resultado /susesu ne'e =Ida ne'e mak Ukun rasik An 
                                                                           by: "Mericio AKARA" 

Joint Research "Implementation PDL in Timor Leste" (Luta Hamutuk and Word Bank/Justice for the poor))

Kablakihun
dW

Justice for the poor Word bank
In the years since Timor-Leste’s independence, the country has reached middle income status due to oil resources and sound revenue management. But many challenges common to low income countries persist: poor human development outcomes; rural poverty; fragile institutions with poor implementation capacity; and low agricultural productivity. The Government’s development strategy emphasizes (i) large scale infrastructure development and (ii) diversification of the economy beyond its dependence on petroleum through agribusiness engagements. Regardless of the type of development that the Government pursues (agribusiness, large scale infrastructure, building cities to accommodate the rural-urban drift), it needs to facilitate partnerships at the local level around land, public investment and livelihoods.

Minggu, 05 Februari 2012

Lia Fuan inspirasaun Mericio AKARA

"....Governante sira presiza servico ho laran, tenke hatudu profesionalidade, Aprende rona Populasaun nia lian no halo planu tuir povu no nasaun ne'e (Timor Leste) nia realidade
                                                                             by Mericio AKARA

Kamis, 02 Februari 2012

Luta Hamutuk Sai Orador ba Workshop EITI iha PNG no Salomon Island

Kablakihun
Timor Post, 01-02-2012

Dili, "Directur ONG Luta Hamutuk (LH) Mericio AKARAreprejenta  Sosiedade Civil Timor Leste sai orador iha workshop Extractive Industri Transparency Initiative (EITI) iha Papua Nova Guinea (PNG)  no Salomon Islan,  workshop ne'e hahu iha loron 26 Janeiru to'o 03/02/2012  

Diretur Ezekutivu  Luta Hamutuk, Mericio Akara hatete presenza Luta Hamutuk  Institute  iha treinamentu ne'e nudar orador internasional, representa sosiedade civil Timor Leste ne'ebe hetan konvite husi Word Bank iha Salomon Island no Papua Nova Guinea (PNG). Atu fahe esperensia Luta Hamutuk no mos esperensia Sosiedade Civil Timor Leste bainhira partisipa iha Multi stakeholders Working Group (MSWG) EITI. No oinsa Luta Hamutuk no Sosiedade Civil sira seluk halo monitoramentu ba EITI iha Timor Leste.

Mericio AKARA dehan, partisipasaun Luta Hamutuk sai fasilitator iha prosesu treinamentu refere hodi fo hanoin atu promove transparensia no akuntabilidade iha industria minarai no gas nian ba  nivel Regional no mos iha nivel Internasional. Atu promove transparensia no akuntabilidade iha industria minarai no gas nia nudar programa prioridade Luta Hamutuk nian. 

Implementasaun EITI ne'e importante no presiza kolaborasaun husi nasaun sir anebe mak iha riku minarai no gas. Hodi hasae transparansia no akuntabilidade importante ba dezenvimentu nasional.

Luta Hamutuk hanoin EITI ne'e tools ida nebe bele akumula entidade hotu no sai prioridade hodi promove no garante transparensia no akuntabilidade iha industria minarai no gas ba nasaun sira nebe mak iha riku minarai no gas. Entaun ho treinamentu ne'e nudar fase promosaun no desiminasaun EITI iha nivel internasional. Dehan Mericio AKARA ba Timor Post iha nia edifisiu, Farol-Dili-Timor Leste.

Objectivu husi treinamentu ne'e nudar pasu primeiru hodi kompriende didiak lalaok EITI. No husi treinamentu ne'e bele kria multi stakholders (MSWG) EITI hodi hahu alkanza proses adaptasaun EITI. (Myn)