Jumat, 24 Februari 2012

Lia Fuan Inspirasaun MERICIO AKARA

 “...Timor oan ho nia matenek rasik,.... maske foin ukun an... Ho fiar metin ba ita nia Pratika rasik, ita sei Kontinua no Realiza ita nia Mehi, By AKARA 

Selasa, 14 Februari 2012

Directur Luta Hamutuk partisipa Inkontru Board EITI iha Sussex-London


Kablakihun; 14-02-2012
dW

Directur Luta Hamutuk (Mericio AKARA), nudar representante Sosiedade Civil iha MSWG EITI-Timor Leste no mos nudar Membru Board EITI International,  iha fulan Janeiru  hala’o sosializasaun EITI ba iha regiaun Asia pacific no – iha loron 14 to’o loron 16 fulan Fevereiru 2012 ne'e partisipa iha Inkontru Board EITI International, iha Sussex-London 

Inkontru Board EITI Internasional, ne’e nudar Roundtable  diskusaun ne’ebe atu deskute strategia EITI. Inkontru ida ne’e hetan presenza husi stakeholders sira mak hanesan: Institusaun finanseira Internasional, Komapania Minarai no gas Internasional, Institusaun bilateral Internasional no mos representante Sosiedade Civil husi kada regiaun nebe mak duranten ne’e fo supporta tenkniku ba prosesu EITI iha nivel Internasional

Roundtable Diskusaun  ne’e fahe ba sesaun tolu; Ba sesaun primeiru nian:  konab oinsa asistensia teknikal EITI nian. Sesaun Segundo nian mak: oinsa hasae no offerese/ketrsediaan dadus/data EITI nain, no ba sesaun terseiru nian sei kolaia konaba oisa halao treinamentu EITI ho diak.  Inkontru ne’e sei hametin diak liu tan relasaun entre stakeholders MSWG EITI.  Nudar Reprejetante husi Sosiedade sivil ne’ebe partisipa iha inkontru EITI ne’e sei fo influensia maka’as ba membru board sira seluk hodi konsidera nafatin papel sosiedade Civil nian iha EITI, tamba bele hateten oinsa servisu hamutuk entre Governu no industria sira. 
                                       by; dw

Kamis, 09 Februari 2012

“Mericio Akara: Enkontru ITI Relasaun TL Metin Ba Beibeik”

Timorhauniadoben.blogspot.com
Quinta-feira, 9 de Fevereiro de 2012


Notisia Husi TVTL - Kuarta kalan, 08 Fevereiru 2012

Reprejetante husi Sosiedade sivil ne’ebe partisipa iha inkontru ITI iha Papua Nugini no Hila salamo fo influensia maka’as ba komunidade iha rai refere, tamba bele hateten oinsa servisu hamutuk entre Governu no industria sira, tamba durante ne’e sosiedade sivil iha nasaun 2 ne’e laiha koperasaun diak ho entidade sira seluk.

Reprejetante Sosiedade Sivil Mericio Akara hateten, iha koperasaun diak ho Governu Timor-Leste ho industria sira hodi pomove politika transparansia, akontablidade iha nasaun laran, ne’ebe iha riku konaba mina no gas.

“Kolabora diak ho entidade 2 mak Governu ho industria para ita bele promove transparansia, promove kontabilidade, iha nasaun ne’ebe riku mina no gas, hanesan sosiedade sivil, ami iha komitmentu no kolabora ho entidade 2 ne’e hodi buka solusan ba problema ne’e,” katak Mericio Akara.

Vizita trabalho ekipa Timor-Leste ba nasaun 2 ne’e, hanesan oportunidade diak ba sosiedade sivil Timor-Leste hodi kria relasaun metin liu tan iha Asia Fasfifiku, tamba durante ne’e Timor-Leste la dun iha ligasaun forte entre sosiedade sivil, tamba ne’e sira husu atu Timor-Leste kontinua tau atensaun ba sira nia esforsu hodi bele sai nu’udar memebrus iha ITI.

Rabu, 08 Februari 2012

Liafuan Inspirasaun Mericio AKARA

Kablakihun
Dili,08-02-2012

Halo buat ruma ho ita nia konsensia rasik, mai husi ita nia kakutak, tuir ita nia kreatividade no kontente ho nia resultado /susesu ne'e =Ida ne'e mak Ukun rasik An 
                                                                           by: "Mericio AKARA" 

Joint Research "Implementation PDL in Timor Leste" (Luta Hamutuk and Word Bank/Justice for the poor))

Kablakihun
dW

Justice for the poor Word bank
In the years since Timor-Leste’s independence, the country has reached middle income status due to oil resources and sound revenue management. But many challenges common to low income countries persist: poor human development outcomes; rural poverty; fragile institutions with poor implementation capacity; and low agricultural productivity. The Government’s development strategy emphasizes (i) large scale infrastructure development and (ii) diversification of the economy beyond its dependence on petroleum through agribusiness engagements. Regardless of the type of development that the Government pursues (agribusiness, large scale infrastructure, building cities to accommodate the rural-urban drift), it needs to facilitate partnerships at the local level around land, public investment and livelihoods.

Minggu, 05 Februari 2012

Lia Fuan inspirasaun Mericio AKARA

"....Governante sira presiza servico ho laran, tenke hatudu profesionalidade, Aprende rona Populasaun nia lian no halo planu tuir povu no nasaun ne'e (Timor Leste) nia realidade
                                                                             by Mericio AKARA

Kamis, 02 Februari 2012

Luta Hamutuk Sai Orador ba Workshop EITI iha PNG no Salomon Island

Kablakihun
Timor Post, 01-02-2012

Dili, "Directur ONG Luta Hamutuk (LH) Mericio AKARAreprejenta  Sosiedade Civil Timor Leste sai orador iha workshop Extractive Industri Transparency Initiative (EITI) iha Papua Nova Guinea (PNG)  no Salomon Islan,  workshop ne'e hahu iha loron 26 Janeiru to'o 03/02/2012  

Diretur Ezekutivu  Luta Hamutuk, Mericio Akara hatete presenza Luta Hamutuk  Institute  iha treinamentu ne'e nudar orador internasional, representa sosiedade civil Timor Leste ne'ebe hetan konvite husi Word Bank iha Salomon Island no Papua Nova Guinea (PNG). Atu fahe esperensia Luta Hamutuk no mos esperensia Sosiedade Civil Timor Leste bainhira partisipa iha Multi stakeholders Working Group (MSWG) EITI. No oinsa Luta Hamutuk no Sosiedade Civil sira seluk halo monitoramentu ba EITI iha Timor Leste.

Mericio AKARA dehan, partisipasaun Luta Hamutuk sai fasilitator iha prosesu treinamentu refere hodi fo hanoin atu promove transparensia no akuntabilidade iha industria minarai no gas nian ba  nivel Regional no mos iha nivel Internasional. Atu promove transparensia no akuntabilidade iha industria minarai no gas nia nudar programa prioridade Luta Hamutuk nian. 

Implementasaun EITI ne'e importante no presiza kolaborasaun husi nasaun sir anebe mak iha riku minarai no gas. Hodi hasae transparansia no akuntabilidade importante ba dezenvimentu nasional.

Luta Hamutuk hanoin EITI ne'e tools ida nebe bele akumula entidade hotu no sai prioridade hodi promove no garante transparensia no akuntabilidade iha industria minarai no gas ba nasaun sira nebe mak iha riku minarai no gas. Entaun ho treinamentu ne'e nudar fase promosaun no desiminasaun EITI iha nivel internasional. Dehan Mericio AKARA ba Timor Post iha nia edifisiu, Farol-Dili-Timor Leste.

Objectivu husi treinamentu ne'e nudar pasu primeiru hodi kompriende didiak lalaok EITI. No husi treinamentu ne'e bele kria multi stakholders (MSWG) EITI hodi hahu alkanza proses adaptasaun EITI. (Myn)



Kamis, 26 Januari 2012

Luta Hamutuk fasilita WORKSHOP EITI iha “Nasaun Papua New Guinea no Salomon Island” Loron, 26-27January no 2-3 February 2012

Kablakihun
dM
Dili, 26-01-2012


Bainhira Estado Timor Leste hato’o nia komitmentu atu adopta inisiativa EITI, Luta Hamutuk nudar sosiadade civil ida nebe suporta no involve direitamente hodi alkanza lalais prosesu implementasaun EITI iha Timor Leste. Timor Leste adopta inisiativa ne’e tanba inisiativa ne’e rasik hodi promove no alkanza transparansia iha industria extractive nian, hodi promove no garante transparensia no akuntabilidade ina industria extractive ba iha nasaun sira nebe mak riku ho rekursus naturais hanesan: Minarai no gas no mos ho mineral sira seluk. Ho razaun ne’e Luta Hamutuk partisipa no aktivu iha prosesu implementasaun EITI iha Timor Leste hodi nune’e bele garante no hasae trasparensia no akuntabilidade iha seitor industria minarai no gas iha Timor Leste, tanba transparensia no akuntabilidade nudar xave no importante hodi alkansa prosesu dezenvolvimentu nebe mak diak no sustentavel.


Ba nasaun sira nebe mak riku ho minarai no gas no mos mineral sira seluk, liu-liu ba nasaun sira iha ASIA Pacific nian, barak mak sei depende los ba rekursus naturais hanesan minarai no gas. Minarai no gas ba nasaun sira sub dezenvolvimentu hanesan iha regiaun pacific laos deit sai fontes reseitas Estado nia maibe nudar soberania ida. Tanba kuaze orsamentu ne’ebe hodi finansia prosesu dezenvolvimentu rai laran mai husi minarai no gas no sai fator determinante ba dezenvolvimentu nasional. 
Iha nasaun ASIA Pacific balun depende liu ba minarai no gas, tanba nasaun sira ne’e la iha fontes reseitas seluk nebe mak bele kontribui ba reseitas Estadu nian, dala barak osan nebe mak hetan husi minarai no gas la utilize/investe hodiak. Ho razaun ne’e, importante tebes ba utilisazaun orsamentu husi minarai no gas ho prudente/transparante no iha akuntabilidade no sustentavel hodi nune’e bele benefisia ba povu, laos ba deit grupo elite ida nia liman, ka reseitas hirak ne’e sai fali “malisan Rekursu naturais” ho nune’e importante tebes implementasaun EITI ba nasaun sira nebe mak iha riku minarai no gas, liu-liu ba nasaun sira nebe mak iha ASIA PACIFIC.
Nudar compliant country ba implementasaun EITI iha ASIA Pacific no sai pioneer ba asuntu EITI iha regiaun pacific, ho nune’e Luta Hamutuk ho inisiativa no responsabilidade hodi desimina inisiativa EITI ba iha nivel Nasional, regional-Internasional nune’e bele garantia implementasi transparensia no akuntabilidade iha industria minarai no gas nian iha nivel regional.


Prosesu desiminasuan mos nudar responsabilidade ba entidade hotu, liu-liu Multi Stakeholders Working Group. Luta Hamutuk nudar representante Sosiadade Civil nebe tur iha Multi Stakeholders Working Group Timor Leste (MSWG-Timor Leste), no mos responsabilidade husi membru board EITI Internasional, ho nune’e Directur Luta Hamutuk Institute (Mericio AKARA) nudar representa Sosiedade Civil husi ASIA PACIFIC nebe sai membru Alternate ba iha Board EITI Internasional hodi hala’o desiminasuan EITI ba iha regiaun Asia Pasific. Ho nune’e iha fulan Janeiru-Fevereiru 2012 Luta Hamutuk hetan konvida husi representante Word bank iha Nasaun Salomon Island no Papua New Guinea fasilita treinamentu EITI hodi prepara an atu bele hola parte iha implementa inisiativa EITI, ho nune’e bele promove transparensia no akuntabilidade iha seitor industria extractive nian no hases an husi malisan rekursu naturais


Treinamentu ne’e rasik hetan azuda husi representante Word Bank husi Salomon island no Papua New Guinea. Treinamentu ne’e nudar parte ida husi preparasaun ba nasaun Salomon Island no Papua New Guinea atu adopta no implementa inisiativa EITI ne’e. Objectivu husi treinamentu ne’e hanesan pasu primeiru hodi kompriende didiak lalaok EITi no oinsa partisipa iha inisiativa EITI rasik, husi treinamentu ne’e hodi kria Multi Stakeholders Working Group (MSWG) ida hodi hahu alkansa prosesu adopta ba inisiativa EITI ne’e. Treinamentu ne’e sei halao iha nasaun Salomon Island no Papua New Guene, iha loron 26-27 Januari 2012 iha Salomon Island no loron 2-3 Februari 2012 iha Papua New Guinea

Tansa Luta Hamutuk iha treinaemntu EITI iha PNG no Salomon Island



Presenza Luta Hamutuk Institute iha treinamentu ne’e nudar narasumber/oradores internasional nebe representa Sosiedade Civil Timor Leste nebe hetan konvida husi representante Word bank hsui Salomon Island dan Papua New Guinea, hodi fahe Esperesia Luta Hamutuk no mos Sosiedade Civil Timor Leste bainhira partisipa iha Multi Stakeholders Working Group (MSWG) no oinsa Luta Hamutuk no Sosiedade Civil sira seluk iha Timor Leste hala’o monitora prosesu EITI iha Timor Leste. Ho treinamentu ne’e Luta Hamutuk hodi hato’o esfosu nebe mak Luta Hamutuk halo hodi intervensaun ba prosesu implementasaun EITI ba Sosiedade Civil iha nasaun rua ne’e.


Partisipasaun Luta Hamutuk sai fasilitator iha prosesu treinamentu ne’e, ho hanoin atu promove transparensia no akuntabilidade sai asuntu prioridade iha nivel regional no mos iha nivel Internasional, promove transparensia no akuntabilidade iha seitor extractive nudar programa principal iha Luta Hamutuk. Luta Hamutuk hanoin katak EITI tolls ida nebe mak bele akumula entidades no sai prioridade hodi promove no garante prosesu transparrensia husi seitor industry extractive ba nasaun sira nebe mak riku minarai no gas. Ho treinamentu ne’e Luta Hamutuk fase promosaun no mos desiminasaun inisiativa EITI iha nivel regional no internasional, Luta Hamutuk hanoin implementasaun EITI ne’e importante no presiza iha kolaborasaun husi nasaun sira nebe mak iha riku minarai no gas hodi hasae transparensia no akuntabilidade importante ba dezenvolvimentu nasional. 


Dili, 26-01-2012

Mericio AKARA
-------------------------------



TVTL, 23-01-2012
Kablakihun
dM

Directur Institusaun Luta Hamutuk Mericio Akara, hateten katak : Populasaun distritu Covalima nebe mak partisipa iha sosialisasun Supply base/base de apoio nebe sei harii iha distritu refere iha fulan Octobru tinan 2011, iha momentu neba populasaun husu ba ekipa negosiator sira husi Sekertario Estado Rekursu Naturais (SERN), oinsa sira bele garantia ka lae konaba pipeline husi possu Greater Sunrise mak atu dada mai Timor Leste ne'e? No Ekipa Tasck Force, nebe mak hola parte iha sosialisasaun ne'e koalia, konaba garantia ka lae ba pipeline Greater Sunrise mai Timor Leste? hatan dhan Laiha Garantia pipeline greater sunrise atu dada mai Timor Leste. Notisia ne'e hasai husi TVTL iha 23-10-2012 kalan

Directur Mericio AKARA hato'o mos katak prosesu Negosiasaun atu dada Pipeline mai Timor Leste laiha mudansa no sei la susesu, ba kestaun ne’e tuir observasaun “Luta Hamutuk” (LH) hatudu katak, Governu rasik la garante atu dada Pipeline mai Timor Leste.

Afiramasaun hirak ne’e, hato’o husi Diretor Luta Hamutuk Mericio Akara wainhira hala’o konferensia imprensa iha Farol, Dili, tuir observasaun husi organizasaun ne’e rasik, durante tinan hat ona mak prosesu negosiasaun hodi dada Pipeline mai Timor Leste laiha mudansa, governu mos la garante atu dada pipeline mai Timor Leste.

“Populasaun husu, Governu garantia ka la’e? Pipeline Greater Sunrise atu mai Timor Leste, entaun husi ekipa Tasck Fotce no membru Komisi negosiasaun deklara katak, se koalia konaba garantia laiha garantia Pipeline atu mai Timor Leste, entaun ne’e la fo atensaun optimismu diak, tamba prosesu greater sunrise ne’e interese nasional” dehan Mericio Akara.

Kontratasaun entre lideransa Timor Leste, Mericio Akara husu atu esklaresa husi estadu Timor Leste, kona ba kanalizasaun rejultadu mai Timor Leste.

Dada pipeline mai Timor Leste nudar esperansa boot ba sosiedade sivil no organizasaun Luta Hamutuk tuir konsensu ne’ebe hala’o ona.

“Mericio Akara : Diak Liu Governu Husu Deskulpa Ba Povu "Ahi Kontinua Mate Lakan”

Quarta-feira, 25 de Janeiro de 2012 
Jornal INDEPENDENTE - Kuarta, 25 Janeiru 2012
timorhauniadobens.blogspot 
dM


Diretor ONG Luta Hamutuk, Mericio Akara konsidera eletrisidade ne’ebe kontinua mate-lakan iha kapital Dili sai hanesan moras boot ba governasaun Aliansa maioria Parlamentar (AMP) ne’ebe kura la hetan.

“Konaba problema eletrisidade ne’e, hanesan moras bo’ot, kroniku ona, kura lahetan,” dehan Mericio Akara iha nia kna’ar fatin, Farol, segunda (23/01.

Tuir Akara, failansu boot husi sekretariu Estadu eletrisidade ne’ebe to’o ohin seidauk konsege hadia maka ekipa tekniku ne’ebe laiha kapasidade atu zere jerador sira ne’ebe mai ho teknolojia modernu, tamba jerador ne’ebe lori mai ne’e la’os jerador baibain, jerador ne’ebe ho tekonolojia modernu ona, ema tenki iha kapasidade para maneja no halo operasaun.

“Akara hatutan,” se mesin ne’e halo moris primeiru maka ho forsa tomak la’os pursentu 100% maibe to’o deit 60% maka mesin sei la forsa,” dehan nia.

Ho failansi hirak ne’e, Akara Sujere atu Governu diak liu husu deskulpa ba publiku hafoin hala’o servisu ho neineik hodi bele fornese enerjia ho diak.

Selasa, 24 Januari 2012

“Impretismu TL Iha Futuru Sei Simu Konsekuensia”

Jornal Timor Post - Tersa, 24 Janeiru 2012
timorhauniadobenblogspot.com

Director organizasaun naun governmental Luta Hamutuk, Mericio Akara, hateten impretismu sei lori Timor Leste hetan konsekuensia iha futuru.

Relasiona ho deve ne’ebe maka Parlamentu Nasional (PN) aprova ona ho montante US$160 miloens ba governu hodi halo impretismu ne’ebe aprova ba tinan 2012 ho montante US$43,1 miloens hodi hadiak infra-estrutura liu-liu estrada, tanba sinal pozitivu husi nasaun parseiru dezenvolvimentu Japaun fo ona nia resposta katak, sei fo impertismu US$70 miloens hodi hadiak estrada.

“Osan impretismu sei iha konsekuensia ba nasaun, tamba estadu nia garantia saida mak hodi selu fali osan sira ne’ebe mak deve husi doadores,” hateten Akara, (23/01) ba jornalista sira iha edifisiu farol, Dili.

Luta Hamutuk nudar sosiedade sivil ne’ebe maka hala’o advokasia no monitoriza programa ezekusaun orsamentu no dezenvolvimentu ekonomia rai laran hateten, tuir prinsipiu konstituisaun katak, orsamentu fundu mina rai la’os selu deve.

“Impretismu orsamentu fundu mina rai la’os selu deve, orsamentu refere hodi dezenvolve nasaun, no hadiak povu nia moris, tanba ne’e, kuandu laiha fundus seluk hodi selu, konsekuensia sei mosu duni,” hateten Akara.

Luta Hamutuk Preokupa tamba, orsamentu impretismu refere, nasaun sira ne’ebe mak fo impretismu mak sei jere no maneja rasik osan, tanba ne’e pursentu husi orsamentu deve kuaze milaun rua ka tolu sei fila ba sira, tanba peritus hotu mai husi nasaun refere.

Ekipa Negosiasaun GS Hatudu Pontu Fraku “TL Iha Posiblidade Lakon Riku-Soin Iha GS”


Terça-feira, 24 de Janeiro de 2012
Timorhauniadoben.blogspot.com 


Ekipa Negosiasaun GS Hatudu Pontu Fraku “TL Iha Posiblidade Lakon Riku-Soin Iha GS”

Jornal INDEPENDENTE - Tersa, 24 Janeiru 2012
Ekipa negosiasaun Greater Sunrise (GS) husi Timor Leste hatudu sira nia pontu fraku, ne’eduni Timor leste bele iha posiblidade lakon nia riku soin iha tasi klaran, tanba kontratu ne’e sei remata iha tinan 2013.
 

Diretor Ejekutivu, Luta Hamutuk Mericio Akara hateten, dala barak negosiasaun Governu Timor Leste ho Kompania WoodSide konaba Greater Sunrise (GS) sempre hetan reasaun makaas liliu dada pipeline mai iha TL.

Maibe, dala ruma Timoroan rasik halua ona prosesu konaba kontratu durasaun negosiasaun Pipeline ho naran ‘Certain Maritime Arrangements in The Timor sea (CMATS) ne’ebe sei remata iha tinan 2013 oin mai.

Akara hatutan, kuandu konkordansia CMATS ne’e monu, maka iha posiblidade TL halo negosiasaun husi zero, ne’e duni, preokupasaun maka TL sei bele hetan nafatin 50:50 ka lae, hodi fahe riku soin tasi Timor nian ne’e.

Nia reafirma, dala barak tinan haat nia laran, Governu AMP sempre deklara katak, governu sei lori Pipeline mai TL, maibe durante tinan haat nia laran prosesu negosiasaun kona-ba dada pipeline mai TL laiha mudansa.

“Deklarasaun hirak ne’e, deklarasaun ida ne’ebe maka ho seriu ka deklarasaun ida ne’ebe ho muatan politik,” tenik Mericio Akara.

Nia hatutan, durante ekipa negosiasaun ba iha Distritu Suai, povu husu katak, garante ka lae Pipeline dada mai Timor Leste, meibe mebru Joint commition, Francisco Monteiro hataan katak, Governu laiha garante atu lori Pipeline mai Timor Leste.

Tamba ne’e mak Luta Hamutuk konsidera, instituisaun Estadu no Governu iha kontradisaun hodi foti desizaun, tanba parte ida dehan atu lori Pipeline mai TL, maibe, parte ekipa negosiasaun dehan laiha garantia.

Senin, 23 Januari 2012

Luta Hamutuk halo Revitalizasaun Estrutura Institusaun

Dili, KABLAKIHUN
23-01-2012; Jornal Independente, by : Agus dos Santos
Directur Luta Hamutuk
Organizasaun Naun governamental Luta Hamutuk foin lalais ne’e halo revitalizasaun ba strutura Institusaun ne'ebe mak iha atu hasoru dezafiu no obstaklu iha tinan 2012

Directur Luta Hamutuk "Mericio AKARA" hateten katak Luta Hamutuk nudar organizasaun nebe eziste tinan 7 ona iha Tmor Leste hodi hala'o nia knar, halo monitoramentu, peskiza, advokasia no kampaña ba asuntu transparensia iha seitor extractiva industria (Fundo Petroliferu) no alokasaun Orsamentu Geral do Estado (OGE) iha Timor Leste

Durante hala'o nia knar Luta Hamutuk konsege alkansa objective espesifiku balun nebe konsidera nudar susesu nebe la sees husi visaun no misaun Luta Hamutuk no mos lases husi kapasidade Lideransa Luta Hamutuk nian ne'ebe konsege maneija Institusaun ne'e ho diak.

Iha tina 7 nia laran ne’e institusaun ne’e iha ona nia staff Ezekutivu hamutuk nain 19 ho nia focal point hamutuk 146 nebe treinadu no prontu suporta servisu Luta Hamutuk iha distritu no suku sira iha kada Distritu, focal point sira ne'e iha distritu 13

Strutura foun Luta Hamutuk  2012
Team Advisor board :  
Rui Araujo, Tim Anderson, Rosalia Corte Real, Chandra Kirana no Rev. Fransisco M. Vasconcelos

Ekipa Team management ba tinan 2012 nian mak: 
       Directur   Luta Hamutuk          : Mericio AKARA  
       Deputy Directur                       : Joaozito Viana
       Admin & Finance manager      : Antonia Soares
       European Commission Project : Emanuel Bria
       Program Manager                    : Elio Pereira Guemarães
Haree kompletu liu 

 

Selasa, 20 Desember 2011

Luta Hamutuk: Kazu Korupsaun Iha TIMOR LESTE "Alfandega Kampaiaun” Iha Relatoriu KAK




Kablakihun: 
Jornal Nacional Diario - Segunda, 19 Dezembru
sH

Mericio Akara, hato'o apresentasaun prespectiva CSO
Diretur Ezekutivu Luta Hamutuk, Mericio Akarak informa katak, relatoriu Komisaun Anti Korupsaun (KAK) nebe fo sai iha loron Mundial Anti Korupsaun tau Diresaun Nasional Alfandega sai nudar “kampiaun” ho prezentazen 87 ba kazu KKN nian.

Kazu korupsaun ne’e, tuir kedan Ministeriu Edukasaun ne’ebe lidera husi Joao Cancio Freitas iha numeru rua ho prezentazen 85, no Minsiteriu Saude ho Procuradoria Gerald a Republika ho prezentazen 81%.

Mericio hateten, ho hahalok no hatetude KKN nebe akontese iha instituisaun estadu sira ne’e lori Timor Leste okupa fatin numeru 143 husi total nasaun 180 iha mundu tomak.

“Tuir dadus indeks prestasaun korupsaun iha mundu ne’e, Timor Leste mos inklui nasaun koruptu, ne’e reportazen husi internasional, agora, lazu korupsaun hanesan iha rai laran rasik, KAK indika katak departementu balun tama iha indeks korupsaun nebe a’as,” dehan Akara ba JNDiario, Sesta (16/12) iha farol Dili.

Ministeriu seluk ne’ebe mos iha kazu korupsaun tuir Luta Hamutuk nia observasaun, hanesan, Ministeriu Agrikultura no Peskas, MTCI, Ministeriu Justica no Ministeriu Infraestrutura.

Tuir Luta Hamutuk nia haree katak, Korupsaun sira ne’e mosu tamba sistema kontrolu ladun lao, ne’e mak halo ema ne’ebe kaer poder no livre bele halo asesu no uza osan estadu nian, inklui fasilidade no material estadu nia.

Nia mos hatutan, korupsaun mosu tamba, ema nebe kaer poder la dun iha mentalidade diak no laiha nasionalizmu patriotismu hodi servi povu.

“Ema sira ne’ebe kaer poder ne’e sira nia mentalidade mesak hakarak buka osan lalais, hakarak hariku an, hakarak manipula para hetan benefisiu bot,” dehan nia.

Jumat, 16 Desember 2011

 Kablakihun--Diario nasional, 15/12/2011
Sh
Diretor Luta Hamutuk, Mericia  Akara  hateten,  atu dezenvolve  partisipasaun lokal  iha area industria minarai, Governu persiza  hadia implementasaun local content ba iha industria Minaria no gas nian.

Esplika Akara,  Local Content, hanesan  osan  no sasan  hotu  nebe  husi kontraktores  iha seitor petroleum nian ba iha dezenvolvimentu sustentavel hanesan mos osan  nebe  sosa/gasta husi  kontraktores sira, no sasan sira mai  husi rai laran ba  sasan no  servisu ba Timor  oan.  Lokal  Content nudar parte ida husi  aktividades industria  petroleum  ga minarai  ho gas  no mos mineral  sira seluk,  Lokal Content  Timor  Leste  ho objetivu  atu  fo benefisiu ba  Governu  Timor-Leste,  tanba  liu husi local content bele fo kontribuisaun positivu  makaas husi sektor Minarai, atu asegura  benefisia  husi sektor petroleo  nian ba ema Timor  oan,"  dehan Akara iha komunikadu  imprensa nebe redasaun simu.

Nia sublinha, implementasaun local content ne'e hanesan dalan atu garantia sustentabilidade ba kresimentu industria nebe iha relasaun ho petroleum, edukasaun oun hasae kualidade rekursu humanu rai laran. 

Local  Content  Timor Leste katak hanesan mekanismu  ida  atu estimula dezenvolvimentu  ba fornesedor  lokal kona ba sasan  no servisu hodi nune'e  bele hasae kresimentu ekonomia Timor-Leste,  politika ida ne'e bele desenvolve  Timor Leste hodi garante konsistensia  no akuntabilidade  ba jestaun local  content husi kontractor sira nebe halao aktividades  petroleum iha Timor-Leste. 

Kapasitasaun ne'e liu husi treinamentu nebe mak  kompania  mina sira oferese ba trabalhadores lokal,  fornesementu  bolsu estudu ba  Timor oan hodi kontinua estudu  konaba asuntu Petroleum, Ambiente, industria no komersiu inklui mos fornesementu infrastruktura ba rai laran no mos fasilita projectu ba implementasaun dezenvolvimentu lokal, liu husi aktividade agrikultura no mos aktividade sosial sira seluk. 
 
Fasilita  ou fornese treinamentu  ba agrikutor sira  hodi  hasae produsaun  agrikola  hodi fornese ba iha  industria extractivu  nian. Kapasitasaun nebe  mak kompania  minarai  oferese iha  Timor  Leste,  fasilita liu husi  implementasaun projektu nebe implementa  husi ONG internasional  sira," hakerek  komunikadu  ne'e. Akara  esklarese,  Local Content  ne'e rasik fo prioridades  liu  ba desenvolvimentu  skill, ba trabalhadores  lokal sira, transfere  skill oinsa atu uza teknologia  iha  industria  petroleu  ba ema  lokal, oinsa  atu involve trabalhadores  local. Parte  seluk oinsa  atu investe no  halo promosaun  ba produtu local  bainhira  pipeline dada mai  Timor Leste, presentase  hira mak presiza  husi Parseiru/ mitra lokal ba iha investimentu komersiante iha dezenvolviementu industria mina no gas. 

Tuir monitoramentu Luta Hamutuk nian Implementasaun Local content fo ona beneficio ba povu timor oan tanba kompania ENI-TL no mos Conoco Pnilips Timor Teste nebe konsege  rekruta ona Timor oan hamutuk 138 hodi fo servisu ba sira no rekrutamentu  refere hodi hasae  partisipasaun  Timor Leste  iha  industria  minarai no gas. 

Maske nune to'o agora trabalhadores sira nebe mak servisu  iha industria  ne'e sei menus ba bebeik. Kapasitasaun mak kompania  fasilita ba trabbalhadores sira seidauk sai kebanggaan ida tanba trabalhadores sira barak mak sai ajudante  mekaniku  no kompania rasik  la iha inisiativa diak  hodi fo kapasitasaun  nebe mak diak ba trabalhadores  sira. 

Iha parte seluk Luta Hamuutk mos prekupa Intermus  fasilita local,  liu-liu fasilita material. Nudar implementasaun  local content ladun lao diak, tanba kompania  sei nafatin  supply sasan/material laos  husi rai laran no kompania  seiduak seriu hodi fo kapasitasaun  ba ema local. Responsabilidade  social balun mak kompania  sira halao  maibe  seidauk maksimu,  tanba implementasaun responsabilidade  social sira ne'e  kompania  mina sira aloka  liu husi ONG internasional sira  tanba ne'e  la fo benefisiu  diak ba povu, osan  ne'e  la sirkula  iha rai laran, maibe sai  fali  ba rai liur. 

Ne'e  duni bazeiaba rezultadu monitoramento ba  prosesu implementasaun  Local Ccntent  iha  Timor  Leste, Luta Hamutuk  hato'o pontus  importante  nebe presija  konsidera  hodi hadia sistema  no prosesu implementasaun local content.

Tanba ne'e liu husi aktividades monitoramentu ne'e Luta Hamutuk rekomenda ba Governu lui husi Autoridade Nasional Petroleum aselera lalais  lei konaba  local content hodi regula aktividades local content, nune'e bele kontrola implementasaun local content  lao ho diak no iha benefisiu ba  povu. 

Tanba  tuir informasaun  husi Autoridade Nasional Petroleu katak  durante ne'e Timor  Leste  seidauk iha lei Local  Content, nune'e  sei  adopta  Lei dasactividades  Petroliferas Artigo  l3 no.l3/2005 kona  ba Oinsa  Timor Leste  nia partisipasaun no involvimento  iha prosesu aktividades petroliferas. 

Luta Hamutuk  mos rekomenda  ba Governu liu  husi Autoridade Nasional Petroleu  presiza hare'e didiak prosesu implementasaun Local Content  tanba asuntu ne'e importante  tebes hodi  hasae  partisipasaun Timor-Leste  iha  prosesu industiia  Extractivu niar iha area  JPDA  no area soberanu  tasi Timor Leste. 

Alende ne'e bazeia ba rezultadu  monitorizasaur Luta Hamutuk hato'o  nia konkluzaun katalk prosesu  implementasaur Local  Content iha rai  laran ladun  iha konsultasaun diak, tanba  ne'e  presija kooperasaun  nebe diak, entre Governu  kompania nomos  ho  parseiru  hotu-hotu hodi hala'o konsultasaun ba  povu  antes implementa  Local content, 

Husu mos ba  ANP hodi koalia  ho Kompania hodi fasilita  bolsu estudu  ba Timor oan, maske iha ona bolsus estudu  ba masterado  nia nebe kompania  Conoco philips  fo ba Timor-Leste  liu hus programa  Fulbright scholarship nian diak liu aumenta tan nia target/benefisiariu nune'e rekursu humanu nebe preparadu bele partisipa iha dezenvolvimentu nasional iha futuru.










Kamis, 08 Desember 2011

Luta Hamutuk Institute, as one of the leading civil society organizations in Timor Leste

Kablakihun, 08/12/2011-www.lutahamutukinstitute.org
nW 


Timor-Leste was the first country in Southeast Asia to have successfully produced an EITI report, and indeed the first to have achieved EITI-Compliance. Timor Leste is currently preparing to conduct dissemination in all regional districts. Timorese PWYP-member, Luta Hamutuk, is meanwhile planning to re-write the report in a manner that is more accessible for all Timorese citizens.
 
Last Update 27.09.10

Alongside other partners, PWYP, RWI and Cafod, Luta Hamutuk Institute organizes various trainings, workshops, discussions for members of the National Parliament, members of the EITI Stakeholder working group, the media and civil society organizations about the benefits of implementing the EITI in Timor Leste. At the end of 2009, for example, Luta Hamutuk Institute conducted a national seminar on EITI involving a number of international oil companies’ representatives, and an envoy from Italian Oil Company, “ENI.SPA Timor-Leste” as one of the key speakers. In March 2010, Luta Hamutuk Institute hosted several grassroots workshops, or “Community Briefings”. One briefing was held in Ainaro District (in the central part of Timor Leste), where EITI issues and the Petroleum Fund System of Timor Leste were discussed. In the second week of April 2010, another community briefing about EITI implementation and the Petroleum fund, as well as about state budget allocation and execution was conducted in the Oecussi District (western Timor Leste). A third workshop, organized on May 4th, gathered some 147 participants, mostly from rural areas, to discuss the investment strategy of the Petroleum Fund. Among other things, speakers insisted on the importance of real sector investment in health and education.
 
Finally, Luta Hamutuk Institute, as one of the leading civil society organizations in Timor Leste, is trying to promote the EITI model at the regional level, especially amongst ASEAN member countries.

Selasa, 06 Desember 2011

Negosiasaun Greater Sunrise Remata antes 2013

Kablakihun; Jornal Independensia-06/21/2011
sH

Governu Timor Leste no kompania woodside tenke aselera lalais kona-ba negosiasaun esplorasaun greater sunrise antes 2013, tanba iha tinan oin, kontratu ne’e sei la vale no tenki halo fali negosiasaun foun.

Diretor Luta Hamutuk (LH), Mericio Akara hateten, fin tinan 2012 mak governu no kompania hetan solusaun ka finaliza negosiasaun, entaun gasta tempo hodi deskute fila fali husi zero.

“Negosiasaun Greater Sunrise ne’e tuir tempu admitadu ona, tanba tuir kontratu sei hotu iha 2013, se liu 2013 mak negosiasaun la lao, entaun kontratu para ona, tenki ba halo negosiasaun ho kontratu foun,” dehan Akara, iha nia servisu fatin, Farol, Dili foin lalais ne’e.

Nia esplika liu tan, dalan diak ba negosiasaun Greater Sunrise ne’e mak tenke remata kedan agora, tamba sei iha tinan rua atu deskute, maibe kuandu to’o tinan 2013 maka prosesu negosiasaun seidauk remata, laiha tan oportunidade atu deskute.

Tuir nia, kuandu halo negosiasaun foun maka Timor Leste susar atu hetan pozisaun porsentu 50-50 tempu oin mai, tanba ne’e governu hanoin hamutuk hodi aselera lalais negosiasaun ne’e antes 2013 kontratu ne’e remata.

Kamis, 24 November 2011

Luta Hamutuk Halo Monitotizasaun

Kablakihun; Timor Post, 24-11-2011
nW/Sh

DiLi-ONG Institutu Luta Hamutuk nebe halo monitorizasaun no treinamentu klase ba Pontu Focal hamutuk ema 30 kompotu husi distritu 8,  partisipantes feto nain  (8) no mane nain (22), nebe espesifiku kona ba asuntu Fundu Minarai, Orsamentu Geral do Estadu no mos partisipasaun komunidade iha Fundu Minarai, atu oinsa halo monitorizasaun no advokasia iha distrito 13.

Diretor ejekusaun Luta Hamutuk Mericio Akara, ba jornalista, Kuarta (16/l l) iha Salao Joao Paulo II hateten treinamentu ba pontu focal ne’e halao durante loron tolu 14-16 ne’e, hodi esplika liu konaba asuntu Fundo Minarai, OGE no treinamentu regural maka halo kada tinan tamba ne’e agora halo dala nen ona.

Ami hakarak treinu komunidade sira liu-liu iha distritu- sub-distritu no mos suku oinsa sira bele Kompriende didiak konaba ejekusaun orsamentu jeral do estado, oinsa governu halo planu, oinsa governu aloka orsamentu sira ne’e” Mericio AKARA

Mericio Akara
mos dehan, tamba ne’e hanesan grupu pontu focal hatoo ba base katak riku soin hanesan ne’e atu halo dezenvolvimentu kona-ba saude, edukasaun no seluk tan, atu nune'e sira iha suku mos bele hatene oinsa governu nia servisu durante ne'e. importante mak sira hatene, govemu entrega osan ba kompanhia sira nebe mak halo projeto iha base la ho estandar, tamba kompanhia sira ne'e laiha alat berat otomatikamente estrada nebe sira halo laiha nia kualidade," Mericio esplika.

 
Alem de ne'e mos iha fatin seluk komunidade to'o agora. sira seidauk asesu ba be mos, hanesan iha bazartete, nebe mak Rai Los nia kompanha kaer projetu kona ba be mos. Nebe mak fasilita deit ba nia familia sira, sorte iha Fokal Point, entaun Fokal Point questiona, tamba saida mak be mos ne'e uja ba familia deit, afinal ne'e orsamento geral estadu, entaun husu nia responsabiliza, tan ne'e nia ba hadi'a, agora dadaun be mos ne'e mos bele distribui ba ema seluk laos Rai Los nia familia deit.

Nune mos problema seluk hanesan eskola ida iha Bazartete neba, halo tiha uma hotu maibe kadeira no meja laiha, entaun autoridade lokal sira questiona entaun ida ne'e presija monitorizasaun! atu nune'e bele hato'o ba governu no agora nia posotivu mak eskola ne'e iha nai kadeira no meja ba estuda sira. Ida ne'e mos atu prevene Koropsaun,Kolusaun,Nepotismo.

Ida seluk mos hanesan Administrador sira fo projeto ba sira nia uma laran mak kaer, ida ne'e presija buka hatene tuir, tamba saida mak projeto ne'e ba familia, Ho ida ne'e bele dehan evita ona KKN iha rai laran, tan ne'e mobilija ema para bele prevene.

Iha treinamentu ne'e sira fahe ba grupu tolu hodi debate kona ba saude, edukasaun no irigasaun, depois kada grupo ida-idak ba aprejenta iha oin. (mj7lrio)


Sabtu, 19 November 2011

Luta Hamutuk La konkorda Governu Debe osan

Kablakihun-Dili TP/18/11/2011
nW/Sh
Diretor ONG Luta Hamutuk (LH) Mericio Akara hateten Governu atu debe osan ho montante US$ 33.1 Milloens husi nasaun seluk ne'e dezastre tanba orsamentu tinan2011 to'o agoras eidauk ezekuta hotu.

"Ita nia Governu lalika debe osan tanba ita nia osan ba tinan da ne'e hamutuk U$1.3 Milloens maka Govemu ezekuta seidauk hotu," Mericio Akara dehan ba jornalista sira iha salaun João Paulo II, Comoro, Kuarta (16/11), relasiona ho Parlamentu Nasional aprova ona pedidu Governu atu debe osan husi nasaun seluk.

Nia esplika Timor Leste iha osan US$8 Billoens mai husi Posu BaYu Undan no posu mina sira seluk hanesan Kitan  mos sei produs osan tan. Mericio Akara informa, nia duvida ho debe tanba Governu seidauk iha kapasidade atu ezekuta osan sira ne'e.

"Funsionarius no diretor sira ladun iha komitmentu atu ezekuta osan maibe sira iha komitmentu atu hariku-an de'it hanesan sosa sira nia kareta no halo sira nia uma," nia esplika.

Impaktu husi inkaPasidade ezekuta osan, tuir nia, rezulta eletrisidade mate beibeik' menus bee-moos, estrada at no laiha dezenvolvimentu fiziku sira seluk. (mj7)

Jumat, 18 November 2011

60% Populsaun Seidauk Asesu Eletrisidade

Kablakihun
husi Stl-18/11/2011
 
DILI - Tuir  fiskalizasaun organizasaun  naun governamental  (NGO)  Luta hamutuk nia  hatudu 60% populasaun  iha  Timor Leste seidauk  hetan  asesu ba EIetrisidade.

"Foin 40%  populasaun Timor Leste hetan  eletrisidade, maioria seidauk hetan," 

Direitur ONG  Luta  Hatnutuk (Mericio Akara)  kasu lia hirak  ne'e  ba jornalista iha salaun João Paulo  II komoro,  Kuarta,  (16/11/2011)

Tuir nia populasaun 60%  nebe seidauk  asesu eletrisidade,  fiu foin liga to iha suku,  populasaun  40% nebe hetan  eletrisidade maioria iha urbana,  laos  iha area rurais.

"Populasaun iha distritu, iha area rurais, iha foho lolos seidauk  hetan  asesu ba eletrisidade,"  hatete Akara.

Iha  parte seluk  Isabel Soares  hateten. maske Timor Leste  ukun An tinan  sanulu resin, povu husi Distritu Viqueque sub distritu Uatolari-suku Babulo oras ne'e  seidauk asesu eIetrisidade.

"Ami husu Governu dada  lalais elektridade  ba povu ki'ik  nebe hela iha area  rurais atu bele  asesu hodi hetan  progresu dezemvolmentu  ekonomi," tenik nia

Iha  fatin  seluk Ilda da concencao  hatete,  durante ne'e sira seidauk  asesu eletrisidade,  nune'e tenke sunu  lilin atu bele hetan naroman. jef