Kamis, 09 Februari 2012

“Mericio Akara: Enkontru ITI Relasaun TL Metin Ba Beibeik”

Timorhauniadoben.blogspot.com
Quinta-feira, 9 de Fevereiro de 2012


Notisia Husi TVTL - Kuarta kalan, 08 Fevereiru 2012

Reprejetante husi Sosiedade sivil ne’ebe partisipa iha inkontru ITI iha Papua Nugini no Hila salamo fo influensia maka’as ba komunidade iha rai refere, tamba bele hateten oinsa servisu hamutuk entre Governu no industria sira, tamba durante ne’e sosiedade sivil iha nasaun 2 ne’e laiha koperasaun diak ho entidade sira seluk.

Reprejetante Sosiedade Sivil Mericio Akara hateten, iha koperasaun diak ho Governu Timor-Leste ho industria sira hodi pomove politika transparansia, akontablidade iha nasaun laran, ne’ebe iha riku konaba mina no gas.

“Kolabora diak ho entidade 2 mak Governu ho industria para ita bele promove transparansia, promove kontabilidade, iha nasaun ne’ebe riku mina no gas, hanesan sosiedade sivil, ami iha komitmentu no kolabora ho entidade 2 ne’e hodi buka solusan ba problema ne’e,” katak Mericio Akara.

Vizita trabalho ekipa Timor-Leste ba nasaun 2 ne’e, hanesan oportunidade diak ba sosiedade sivil Timor-Leste hodi kria relasaun metin liu tan iha Asia Fasfifiku, tamba durante ne’e Timor-Leste la dun iha ligasaun forte entre sosiedade sivil, tamba ne’e sira husu atu Timor-Leste kontinua tau atensaun ba sira nia esforsu hodi bele sai nu’udar memebrus iha ITI.

Rabu, 08 Februari 2012

Liafuan Inspirasaun Mericio AKARA

Kablakihun
Dili,08-02-2012

Halo buat ruma ho ita nia konsensia rasik, mai husi ita nia kakutak, tuir ita nia kreatividade no kontente ho nia resultado /susesu ne'e =Ida ne'e mak Ukun rasik An 
                                                                           by: "Mericio AKARA" 

Joint Research "Implementation PDL in Timor Leste" (Luta Hamutuk and Word Bank/Justice for the poor))

Kablakihun
dW

Justice for the poor Word bank
In the years since Timor-Leste’s independence, the country has reached middle income status due to oil resources and sound revenue management. But many challenges common to low income countries persist: poor human development outcomes; rural poverty; fragile institutions with poor implementation capacity; and low agricultural productivity. The Government’s development strategy emphasizes (i) large scale infrastructure development and (ii) diversification of the economy beyond its dependence on petroleum through agribusiness engagements. Regardless of the type of development that the Government pursues (agribusiness, large scale infrastructure, building cities to accommodate the rural-urban drift), it needs to facilitate partnerships at the local level around land, public investment and livelihoods.

Minggu, 05 Februari 2012

Lia Fuan inspirasaun Mericio AKARA

"....Governante sira presiza servico ho laran, tenke hatudu profesionalidade, Aprende rona Populasaun nia lian no halo planu tuir povu no nasaun ne'e (Timor Leste) nia realidade
                                                                             by Mericio AKARA

Kamis, 02 Februari 2012

Luta Hamutuk Sai Orador ba Workshop EITI iha PNG no Salomon Island

Kablakihun
Timor Post, 01-02-2012

Dili, "Directur ONG Luta Hamutuk (LH) Mericio AKARAreprejenta  Sosiedade Civil Timor Leste sai orador iha workshop Extractive Industri Transparency Initiative (EITI) iha Papua Nova Guinea (PNG)  no Salomon Islan,  workshop ne'e hahu iha loron 26 Janeiru to'o 03/02/2012  

Diretur Ezekutivu  Luta Hamutuk, Mericio Akara hatete presenza Luta Hamutuk  Institute  iha treinamentu ne'e nudar orador internasional, representa sosiedade civil Timor Leste ne'ebe hetan konvite husi Word Bank iha Salomon Island no Papua Nova Guinea (PNG). Atu fahe esperensia Luta Hamutuk no mos esperensia Sosiedade Civil Timor Leste bainhira partisipa iha Multi stakeholders Working Group (MSWG) EITI. No oinsa Luta Hamutuk no Sosiedade Civil sira seluk halo monitoramentu ba EITI iha Timor Leste.

Mericio AKARA dehan, partisipasaun Luta Hamutuk sai fasilitator iha prosesu treinamentu refere hodi fo hanoin atu promove transparensia no akuntabilidade iha industria minarai no gas nian ba  nivel Regional no mos iha nivel Internasional. Atu promove transparensia no akuntabilidade iha industria minarai no gas nia nudar programa prioridade Luta Hamutuk nian. 

Implementasaun EITI ne'e importante no presiza kolaborasaun husi nasaun sir anebe mak iha riku minarai no gas. Hodi hasae transparansia no akuntabilidade importante ba dezenvimentu nasional.

Luta Hamutuk hanoin EITI ne'e tools ida nebe bele akumula entidade hotu no sai prioridade hodi promove no garante transparensia no akuntabilidade iha industria minarai no gas ba nasaun sira nebe mak iha riku minarai no gas. Entaun ho treinamentu ne'e nudar fase promosaun no desiminasaun EITI iha nivel internasional. Dehan Mericio AKARA ba Timor Post iha nia edifisiu, Farol-Dili-Timor Leste.

Objectivu husi treinamentu ne'e nudar pasu primeiru hodi kompriende didiak lalaok EITI. No husi treinamentu ne'e bele kria multi stakholders (MSWG) EITI hodi hahu alkanza proses adaptasaun EITI. (Myn)



Kamis, 26 Januari 2012

Luta Hamutuk fasilita WORKSHOP EITI iha “Nasaun Papua New Guinea no Salomon Island” Loron, 26-27January no 2-3 February 2012

Kablakihun
dM
Dili, 26-01-2012


Bainhira Estado Timor Leste hato’o nia komitmentu atu adopta inisiativa EITI, Luta Hamutuk nudar sosiadade civil ida nebe suporta no involve direitamente hodi alkanza lalais prosesu implementasaun EITI iha Timor Leste. Timor Leste adopta inisiativa ne’e tanba inisiativa ne’e rasik hodi promove no alkanza transparansia iha industria extractive nian, hodi promove no garante transparensia no akuntabilidade ina industria extractive ba iha nasaun sira nebe mak riku ho rekursus naturais hanesan: Minarai no gas no mos ho mineral sira seluk. Ho razaun ne’e Luta Hamutuk partisipa no aktivu iha prosesu implementasaun EITI iha Timor Leste hodi nune’e bele garante no hasae trasparensia no akuntabilidade iha seitor industria minarai no gas iha Timor Leste, tanba transparensia no akuntabilidade nudar xave no importante hodi alkansa prosesu dezenvolvimentu nebe mak diak no sustentavel.


Ba nasaun sira nebe mak riku ho minarai no gas no mos mineral sira seluk, liu-liu ba nasaun sira iha ASIA Pacific nian, barak mak sei depende los ba rekursus naturais hanesan minarai no gas. Minarai no gas ba nasaun sira sub dezenvolvimentu hanesan iha regiaun pacific laos deit sai fontes reseitas Estado nia maibe nudar soberania ida. Tanba kuaze orsamentu ne’ebe hodi finansia prosesu dezenvolvimentu rai laran mai husi minarai no gas no sai fator determinante ba dezenvolvimentu nasional. 
Iha nasaun ASIA Pacific balun depende liu ba minarai no gas, tanba nasaun sira ne’e la iha fontes reseitas seluk nebe mak bele kontribui ba reseitas Estadu nian, dala barak osan nebe mak hetan husi minarai no gas la utilize/investe hodiak. Ho razaun ne’e, importante tebes ba utilisazaun orsamentu husi minarai no gas ho prudente/transparante no iha akuntabilidade no sustentavel hodi nune’e bele benefisia ba povu, laos ba deit grupo elite ida nia liman, ka reseitas hirak ne’e sai fali “malisan Rekursu naturais” ho nune’e importante tebes implementasaun EITI ba nasaun sira nebe mak iha riku minarai no gas, liu-liu ba nasaun sira nebe mak iha ASIA PACIFIC.
Nudar compliant country ba implementasaun EITI iha ASIA Pacific no sai pioneer ba asuntu EITI iha regiaun pacific, ho nune’e Luta Hamutuk ho inisiativa no responsabilidade hodi desimina inisiativa EITI ba iha nivel Nasional, regional-Internasional nune’e bele garantia implementasi transparensia no akuntabilidade iha industria minarai no gas nian iha nivel regional.


Prosesu desiminasuan mos nudar responsabilidade ba entidade hotu, liu-liu Multi Stakeholders Working Group. Luta Hamutuk nudar representante Sosiadade Civil nebe tur iha Multi Stakeholders Working Group Timor Leste (MSWG-Timor Leste), no mos responsabilidade husi membru board EITI Internasional, ho nune’e Directur Luta Hamutuk Institute (Mericio AKARA) nudar representa Sosiedade Civil husi ASIA PACIFIC nebe sai membru Alternate ba iha Board EITI Internasional hodi hala’o desiminasuan EITI ba iha regiaun Asia Pasific. Ho nune’e iha fulan Janeiru-Fevereiru 2012 Luta Hamutuk hetan konvida husi representante Word bank iha Nasaun Salomon Island no Papua New Guinea fasilita treinamentu EITI hodi prepara an atu bele hola parte iha implementa inisiativa EITI, ho nune’e bele promove transparensia no akuntabilidade iha seitor industria extractive nian no hases an husi malisan rekursu naturais


Treinamentu ne’e rasik hetan azuda husi representante Word Bank husi Salomon island no Papua New Guinea. Treinamentu ne’e nudar parte ida husi preparasaun ba nasaun Salomon Island no Papua New Guinea atu adopta no implementa inisiativa EITI ne’e. Objectivu husi treinamentu ne’e hanesan pasu primeiru hodi kompriende didiak lalaok EITi no oinsa partisipa iha inisiativa EITI rasik, husi treinamentu ne’e hodi kria Multi Stakeholders Working Group (MSWG) ida hodi hahu alkansa prosesu adopta ba inisiativa EITI ne’e. Treinamentu ne’e sei halao iha nasaun Salomon Island no Papua New Guene, iha loron 26-27 Januari 2012 iha Salomon Island no loron 2-3 Februari 2012 iha Papua New Guinea

Tansa Luta Hamutuk iha treinaemntu EITI iha PNG no Salomon Island



Presenza Luta Hamutuk Institute iha treinamentu ne’e nudar narasumber/oradores internasional nebe representa Sosiedade Civil Timor Leste nebe hetan konvida husi representante Word bank hsui Salomon Island dan Papua New Guinea, hodi fahe Esperesia Luta Hamutuk no mos Sosiedade Civil Timor Leste bainhira partisipa iha Multi Stakeholders Working Group (MSWG) no oinsa Luta Hamutuk no Sosiedade Civil sira seluk iha Timor Leste hala’o monitora prosesu EITI iha Timor Leste. Ho treinamentu ne’e Luta Hamutuk hodi hato’o esfosu nebe mak Luta Hamutuk halo hodi intervensaun ba prosesu implementasaun EITI ba Sosiedade Civil iha nasaun rua ne’e.


Partisipasaun Luta Hamutuk sai fasilitator iha prosesu treinamentu ne’e, ho hanoin atu promove transparensia no akuntabilidade sai asuntu prioridade iha nivel regional no mos iha nivel Internasional, promove transparensia no akuntabilidade iha seitor extractive nudar programa principal iha Luta Hamutuk. Luta Hamutuk hanoin katak EITI tolls ida nebe mak bele akumula entidades no sai prioridade hodi promove no garante prosesu transparrensia husi seitor industry extractive ba nasaun sira nebe mak riku minarai no gas. Ho treinamentu ne’e Luta Hamutuk fase promosaun no mos desiminasaun inisiativa EITI iha nivel regional no internasional, Luta Hamutuk hanoin implementasaun EITI ne’e importante no presiza iha kolaborasaun husi nasaun sira nebe mak iha riku minarai no gas hodi hasae transparensia no akuntabilidade importante ba dezenvolvimentu nasional. 


Dili, 26-01-2012

Mericio AKARA
-------------------------------



TVTL, 23-01-2012
Kablakihun
dM

Directur Institusaun Luta Hamutuk Mericio Akara, hateten katak : Populasaun distritu Covalima nebe mak partisipa iha sosialisasun Supply base/base de apoio nebe sei harii iha distritu refere iha fulan Octobru tinan 2011, iha momentu neba populasaun husu ba ekipa negosiator sira husi Sekertario Estado Rekursu Naturais (SERN), oinsa sira bele garantia ka lae konaba pipeline husi possu Greater Sunrise mak atu dada mai Timor Leste ne'e? No Ekipa Tasck Force, nebe mak hola parte iha sosialisasaun ne'e koalia, konaba garantia ka lae ba pipeline Greater Sunrise mai Timor Leste? hatan dhan Laiha Garantia pipeline greater sunrise atu dada mai Timor Leste. Notisia ne'e hasai husi TVTL iha 23-10-2012 kalan

Directur Mericio AKARA hato'o mos katak prosesu Negosiasaun atu dada Pipeline mai Timor Leste laiha mudansa no sei la susesu, ba kestaun ne’e tuir observasaun “Luta Hamutuk” (LH) hatudu katak, Governu rasik la garante atu dada Pipeline mai Timor Leste.

Afiramasaun hirak ne’e, hato’o husi Diretor Luta Hamutuk Mericio Akara wainhira hala’o konferensia imprensa iha Farol, Dili, tuir observasaun husi organizasaun ne’e rasik, durante tinan hat ona mak prosesu negosiasaun hodi dada Pipeline mai Timor Leste laiha mudansa, governu mos la garante atu dada pipeline mai Timor Leste.

“Populasaun husu, Governu garantia ka la’e? Pipeline Greater Sunrise atu mai Timor Leste, entaun husi ekipa Tasck Fotce no membru Komisi negosiasaun deklara katak, se koalia konaba garantia laiha garantia Pipeline atu mai Timor Leste, entaun ne’e la fo atensaun optimismu diak, tamba prosesu greater sunrise ne’e interese nasional” dehan Mericio Akara.

Kontratasaun entre lideransa Timor Leste, Mericio Akara husu atu esklaresa husi estadu Timor Leste, kona ba kanalizasaun rejultadu mai Timor Leste.

Dada pipeline mai Timor Leste nudar esperansa boot ba sosiedade sivil no organizasaun Luta Hamutuk tuir konsensu ne’ebe hala’o ona.