Kamis, 08 Desember 2011

Luta Hamutuk Institute, as one of the leading civil society organizations in Timor Leste

Kablakihun, 08/12/2011-www.lutahamutukinstitute.org
nW 


Timor-Leste was the first country in Southeast Asia to have successfully produced an EITI report, and indeed the first to have achieved EITI-Compliance. Timor Leste is currently preparing to conduct dissemination in all regional districts. Timorese PWYP-member, Luta Hamutuk, is meanwhile planning to re-write the report in a manner that is more accessible for all Timorese citizens.
 
Last Update 27.09.10

Alongside other partners, PWYP, RWI and Cafod, Luta Hamutuk Institute organizes various trainings, workshops, discussions for members of the National Parliament, members of the EITI Stakeholder working group, the media and civil society organizations about the benefits of implementing the EITI in Timor Leste. At the end of 2009, for example, Luta Hamutuk Institute conducted a national seminar on EITI involving a number of international oil companies’ representatives, and an envoy from Italian Oil Company, “ENI.SPA Timor-Leste” as one of the key speakers. In March 2010, Luta Hamutuk Institute hosted several grassroots workshops, or “Community Briefings”. One briefing was held in Ainaro District (in the central part of Timor Leste), where EITI issues and the Petroleum Fund System of Timor Leste were discussed. In the second week of April 2010, another community briefing about EITI implementation and the Petroleum fund, as well as about state budget allocation and execution was conducted in the Oecussi District (western Timor Leste). A third workshop, organized on May 4th, gathered some 147 participants, mostly from rural areas, to discuss the investment strategy of the Petroleum Fund. Among other things, speakers insisted on the importance of real sector investment in health and education.
 
Finally, Luta Hamutuk Institute, as one of the leading civil society organizations in Timor Leste, is trying to promote the EITI model at the regional level, especially amongst ASEAN member countries.

Selasa, 06 Desember 2011

Negosiasaun Greater Sunrise Remata antes 2013

Kablakihun; Jornal Independensia-06/21/2011
sH

Governu Timor Leste no kompania woodside tenke aselera lalais kona-ba negosiasaun esplorasaun greater sunrise antes 2013, tanba iha tinan oin, kontratu ne’e sei la vale no tenki halo fali negosiasaun foun.

Diretor Luta Hamutuk (LH), Mericio Akara hateten, fin tinan 2012 mak governu no kompania hetan solusaun ka finaliza negosiasaun, entaun gasta tempo hodi deskute fila fali husi zero.

“Negosiasaun Greater Sunrise ne’e tuir tempu admitadu ona, tanba tuir kontratu sei hotu iha 2013, se liu 2013 mak negosiasaun la lao, entaun kontratu para ona, tenki ba halo negosiasaun ho kontratu foun,” dehan Akara, iha nia servisu fatin, Farol, Dili foin lalais ne’e.

Nia esplika liu tan, dalan diak ba negosiasaun Greater Sunrise ne’e mak tenke remata kedan agora, tamba sei iha tinan rua atu deskute, maibe kuandu to’o tinan 2013 maka prosesu negosiasaun seidauk remata, laiha tan oportunidade atu deskute.

Tuir nia, kuandu halo negosiasaun foun maka Timor Leste susar atu hetan pozisaun porsentu 50-50 tempu oin mai, tanba ne’e governu hanoin hamutuk hodi aselera lalais negosiasaun ne’e antes 2013 kontratu ne’e remata.

Kamis, 24 November 2011

Luta Hamutuk Halo Monitotizasaun

Kablakihun; Timor Post, 24-11-2011
nW/Sh

DiLi-ONG Institutu Luta Hamutuk nebe halo monitorizasaun no treinamentu klase ba Pontu Focal hamutuk ema 30 kompotu husi distritu 8,  partisipantes feto nain  (8) no mane nain (22), nebe espesifiku kona ba asuntu Fundu Minarai, Orsamentu Geral do Estadu no mos partisipasaun komunidade iha Fundu Minarai, atu oinsa halo monitorizasaun no advokasia iha distrito 13.

Diretor ejekusaun Luta Hamutuk Mericio Akara, ba jornalista, Kuarta (16/l l) iha Salao Joao Paulo II hateten treinamentu ba pontu focal ne’e halao durante loron tolu 14-16 ne’e, hodi esplika liu konaba asuntu Fundo Minarai, OGE no treinamentu regural maka halo kada tinan tamba ne’e agora halo dala nen ona.

Ami hakarak treinu komunidade sira liu-liu iha distritu- sub-distritu no mos suku oinsa sira bele Kompriende didiak konaba ejekusaun orsamentu jeral do estado, oinsa governu halo planu, oinsa governu aloka orsamentu sira ne’e” Mericio AKARA

Mericio Akara
mos dehan, tamba ne’e hanesan grupu pontu focal hatoo ba base katak riku soin hanesan ne’e atu halo dezenvolvimentu kona-ba saude, edukasaun no seluk tan, atu nune'e sira iha suku mos bele hatene oinsa governu nia servisu durante ne'e. importante mak sira hatene, govemu entrega osan ba kompanhia sira nebe mak halo projeto iha base la ho estandar, tamba kompanhia sira ne'e laiha alat berat otomatikamente estrada nebe sira halo laiha nia kualidade," Mericio esplika.

 
Alem de ne'e mos iha fatin seluk komunidade to'o agora. sira seidauk asesu ba be mos, hanesan iha bazartete, nebe mak Rai Los nia kompanha kaer projetu kona ba be mos. Nebe mak fasilita deit ba nia familia sira, sorte iha Fokal Point, entaun Fokal Point questiona, tamba saida mak be mos ne'e uja ba familia deit, afinal ne'e orsamento geral estadu, entaun husu nia responsabiliza, tan ne'e nia ba hadi'a, agora dadaun be mos ne'e mos bele distribui ba ema seluk laos Rai Los nia familia deit.

Nune mos problema seluk hanesan eskola ida iha Bazartete neba, halo tiha uma hotu maibe kadeira no meja laiha, entaun autoridade lokal sira questiona entaun ida ne'e presija monitorizasaun! atu nune'e bele hato'o ba governu no agora nia posotivu mak eskola ne'e iha nai kadeira no meja ba estuda sira. Ida ne'e mos atu prevene Koropsaun,Kolusaun,Nepotismo.

Ida seluk mos hanesan Administrador sira fo projeto ba sira nia uma laran mak kaer, ida ne'e presija buka hatene tuir, tamba saida mak projeto ne'e ba familia, Ho ida ne'e bele dehan evita ona KKN iha rai laran, tan ne'e mobilija ema para bele prevene.

Iha treinamentu ne'e sira fahe ba grupu tolu hodi debate kona ba saude, edukasaun no irigasaun, depois kada grupo ida-idak ba aprejenta iha oin. (mj7lrio)


Sabtu, 19 November 2011

Luta Hamutuk La konkorda Governu Debe osan

Kablakihun-Dili TP/18/11/2011
nW/Sh
Diretor ONG Luta Hamutuk (LH) Mericio Akara hateten Governu atu debe osan ho montante US$ 33.1 Milloens husi nasaun seluk ne'e dezastre tanba orsamentu tinan2011 to'o agoras eidauk ezekuta hotu.

"Ita nia Governu lalika debe osan tanba ita nia osan ba tinan da ne'e hamutuk U$1.3 Milloens maka Govemu ezekuta seidauk hotu," Mericio Akara dehan ba jornalista sira iha salaun João Paulo II, Comoro, Kuarta (16/11), relasiona ho Parlamentu Nasional aprova ona pedidu Governu atu debe osan husi nasaun seluk.

Nia esplika Timor Leste iha osan US$8 Billoens mai husi Posu BaYu Undan no posu mina sira seluk hanesan Kitan  mos sei produs osan tan. Mericio Akara informa, nia duvida ho debe tanba Governu seidauk iha kapasidade atu ezekuta osan sira ne'e.

"Funsionarius no diretor sira ladun iha komitmentu atu ezekuta osan maibe sira iha komitmentu atu hariku-an de'it hanesan sosa sira nia kareta no halo sira nia uma," nia esplika.

Impaktu husi inkaPasidade ezekuta osan, tuir nia, rezulta eletrisidade mate beibeik' menus bee-moos, estrada at no laiha dezenvolvimentu fiziku sira seluk. (mj7)

Jumat, 18 November 2011

60% Populsaun Seidauk Asesu Eletrisidade

Kablakihun
husi Stl-18/11/2011
 
DILI - Tuir  fiskalizasaun organizasaun  naun governamental  (NGO)  Luta hamutuk nia  hatudu 60% populasaun  iha  Timor Leste seidauk  hetan  asesu ba EIetrisidade.

"Foin 40%  populasaun Timor Leste hetan  eletrisidade, maioria seidauk hetan," 

Direitur ONG  Luta  Hatnutuk (Mericio Akara)  kasu lia hirak  ne'e  ba jornalista iha salaun João Paulo  II komoro,  Kuarta,  (16/11/2011)

Tuir nia populasaun 60%  nebe seidauk  asesu eletrisidade,  fiu foin liga to iha suku,  populasaun  40% nebe hetan  eletrisidade maioria iha urbana,  laos  iha area rurais.

"Populasaun iha distritu, iha area rurais, iha foho lolos seidauk  hetan  asesu ba eletrisidade,"  hatete Akara.

Iha  parte seluk  Isabel Soares  hateten. maske Timor Leste  ukun An tinan  sanulu resin, povu husi Distritu Viqueque sub distritu Uatolari-suku Babulo oras ne'e  seidauk asesu eIetrisidade.

"Ami husu Governu dada  lalais elektridade  ba povu ki'ik  nebe hela iha area  rurais atu bele  asesu hodi hetan  progresu dezemvolmentu  ekonomi," tenik nia

Iha  fatin  seluk Ilda da concencao  hatete,  durante ne'e sira seidauk  asesu eletrisidade,  nune'e tenke sunu  lilin atu bele hetan naroman. jef

Institutu Luta Hamutuk kapasita Fokal Point ho Fundu Minarai



Kablakihun;
husi; STL-18-11-2011

DILI-Organizasaun  naun Governamental Luta Hamutuk  fo kapasitasaun ba Fokal Point konaba  Fundo Minarai no Orsamentu Jeral do Estado atu iha kuinesementu diak.

Tuir  Mericio  Akara Orsamentu  Jeral  Estadu  90 %, mai husi Fundu  Minarai no gas husi Buyu Undan.  Timor  Leste  rai ida  iha riku soin nebe barak,  osan husi riku soin sira  ne'e rai iha kontas Fundu  Minarai, nune'e hodi finansia OJE, kada tinan foti Fundo barak husi Fundu Pefroliferu/Fundo Minarai hodi  halo dezemvolmentu ba povu, maibe dezenvolvimentu nebe mak uza osan husi mina no gas ne’e povu  ki'ik sira seidauk sente didiak nia  rezultado, tanba Estrada sei aat,  Eletrisidade mate lakan,  komunidade  la asesu  ba bee  mos no dezenrpregu  botuk, kiak aumenta  ba bebeik.

"Ita haree osamentu  jeral 95%  husi Fundu  Mnarai  tanba orsamentu  jeral tinan ne’e (tinan 2011) hamutuk Billiuan 1.3  mai  husi Fundo Minarai.  Maibe  in came husi portu  5% deit, osan barak foti husi minarai, maibe povu la hetan impaktu,"hatete  Akara

Akara hatete  katak, projetu nebe  Governu fo setor  privadu  liu husi tenderizasaun  tenki  iha supervisor nebe diak   hodi nune’e bele hetan kualidade nebe diak,  maibe  tinan  hat (4) ona orsamentu  nebe  gasta  ba Estrada, bee mos  no  Eletrisidade saugate  deit. 
 
"Bainhira Govemu implementa  projetu iha baze tenke  halo  monitorizisaun  iha baze hodi  haree projetu  sira ne'e iha Kerupsaun,  Kolusaun Nepotismu (KKN)," nia hatete.

Nia informa  katak  durante ne'e Luta  Hamutuk nia Fokal Point halo  hela  monitorizasaun no hetan  problema barak iha  projetu pakote Referendum (PR) kuaze  la iha kualidade. Foin  dadaun  ne'e hetan  problem  projetu  bee  mos iha distritu  Liquisa  kompania  ida  liga  bee  mos maibe  hetan lamentasaun  makaas husi komunidade.  

Kompania mak manan tenderizsaun hodi hala'o projectu sira la iha kualidade hanesan  Estada,  hanesan projetu bee mos nebe husi "Kompania  Meta Liga"  nebe halao iha Liquisa hamosu  lamentasaun. 

Tuir nia  prevene  Korupsaun no  Nepotismu, Administrador  sira la bele fo projectu ba malu  ho intensaun pratika iha terenu  hatudu  katak administrador  balu fo projetu  ba  malu ho  intensaun  atu hetan komisi. 

Nia hatutan  Treinamentu  ba Fokal  Point  nebe  Luta Hamutuk organiza ne'e, ba kandidatu Fokal Point sira  mak mai husi distritu 8 hanesan:   Distritu  Bobonaro, Viqueque, Liquisa, Ermera, Lospalos,  Baucau, Manufahi  no distritu Ainaro.

Iha parte seluk  Emesto Miguel  hanesan  seketariu  suku Uma Wain  Karik husi distritu  Viqueque hatete  katak,  treinamenntu  ba Fokal  Point  ne'e ajuda sira atu hatene  diak liu  konaba orsamentu ho  nia implementasaun  iha terenu.

"Implementa  projetu  husi Governu  koalia diak, maibe implementa  laiha no la iha balun maibe la iha kualidade,  iha projetu balun  tau naran Pakote  Referendum,  PDD,  maibe rezultadu  laiha," tenik  Emesto. 

Nune'e .mos Domingos Barreto  husi distritu  Maliana konsidera  treinamentu  nebe sira hetan kona ba Fundu  Minarai no gas no mos orsamentu jeral estado. "Hau hanoin  treinamentu ne'e diak  para  bele  aumenta ami nia kapasidade hodi  kuinese diak liu riku soin   rai ne'e  nian," hatete  Barreto. jef

Selasa, 15 November 2011

Lianfuan Inspirasaun Mericio AKARA

Kablakihun;18-11-2011
nW/sH 

Lideransa diak tenke neon no laran luak, hodi akumula ideas hotu-hotu, tetu ideas hotu-hotu no tenke hanesan tasi nebe mak bele akumula we nebe suli husi mota hotu-hotu husi rai maran, hanesan tasi nebe mak akumula hotu sasan nebe mak mota lori iha tempo udan, maibe tasi sei la foer bainhira udan para