Rabu, 24 Agustus 2011

Palavras Inspirasaun "AKARA"

Ita nia hahalok iha moris lor-loron no prosesu servisu nian, balun lao ho pasu positivu no seluk laho ho pasu negativu nebe kontrariu ho abito/atetude komum nebe mak esiste.  Prosesu hirak ne'e mak dinamika ba prosesu moris. 

Valor positivu ita tenke mantein nafatin, no negativu ne'e ita tenke tau iha hanoin hodi hadiak. 

Ita tenke orgolho ho susesu nebe mak ita sente maske buat kiik ida. No
Falhanso nebe mak ita hasoru tenke tau konsiderasaun hodi hadiak, labele hanoin failhanso ne'e sai hanesan carga/beban. Ema ida-idak tenke iha korazen hodi dezenvolve pasu hirak ne'e. 

Selasa, 16 Agustus 2011

2012, Populasaun Timor Leste to'o 1,219,992


Kablakihun
16-08-2011
JNDiario Nasional 

Directur Luta Hamutuk "Mericio AKARA"
Diretor Ezekutivo organizasaun Naun Govermental "Luta Hamutuk Mercio Akara" hatete  kresimentu populasaun nebe maka'as, sai hanesan dilematiko ida ba Timor-Leste iha tinan 2012,  populasaun TL sei to'o 1,219,992 no tuir estimasaun nebe iha husu Estatistika Nacional hatudu katak iha tinan 2050, populasaun Timor Leste sei to' o 3,076,469.

Kresimentu populasaun nebe a'as signifika katak Governu tenki aumenta Orsamentu do Estado kada tinan atu aumenta assistensia SOSIAIS hanesan edukasaun, saude, be mos no seluk tan. Baseia ba projesaun ne'e, no Kresimentu labarik nebe ba eskola sa'e,  entaun iha tinan 2010-2011, Governu tenki aumenta 4.5 - 5% ba mestre/a no sala ba eskola nian.

"Populasaun nebe aumenta fo impaktu ba kampo de servisu no dezemprego iha rai laran. Agora dadaun ho numeru ne'e. kuase 50% mak laiha kampo do trabalho. Hare ba oin, iha tinan 2011 Projesaun medium nian hatudu katak populasaun nebe tama iha usia kerja sei sa'e to'o 595,700. Signifika katak estado tenki aumenta nafatin kampo do servico kada tinan, la'os atu resolve problema dezemprego agora nian de'it, maibe mos ba dezemprego nebe sei- aumenfa kada tinan" dehan Akara ba JN Diario lha  ninia servisu fatin Farol. Segunda ( l5/l8/2011)

Nia hatutan ho Progresu populasaun nebe makaas Governu foun tenki hanoin ona oinsa atu resolve problema sira ne'e ba oin. Tamba ne'e mak kuandu ita depende de'it ba mina, povo Timor Leste sei sai kiak ba nafatin,  numeru pobreza sei aumenta ho kresimentu populasaun,  dezemprego sei aumenta kada tinan sei aumenta nafatin ba bebeik.

Tamba ne'e mak standard moris Timor oan hotu-hotu hetan nivel ida ho rendimento per capita razoavel no ema ida-idak ho nia familia, moris iha ambiente prospero, justo no saudavel iha lei no ordem nia okos. Nune’e estabilidae sai solida,  no Kresimenfu ekonomiku buras makas, no nasaun seluk salute Timor oan sira nia matenek no desempenho hodi transforma TL iha tempo badak sai desenvolvido.

Nia haktuir Fator determinante ba desenvolvimento la dependente peramente ba osan.  Depende liu-liu ba kakutak oin-sa, bele aplika osan nebe iha ba atividades produsaun nebe relevante, uza prudensia ba policy nebe refleta ema barak nia moris, boa govemasaun, jestaun diak, dispoin mekanismos kontrolo atu prevene korupsaun ou finansas publikas.  Nia salienta tan reseitas ba nasaun liu husi kresimentu ekonomico la depende intrisikamente ba fundos,  maibe depende liu-liu Timor oan sira nia kapasidade ba atividades ekonomikas iha areas diversas.

Atu atinge objetivo ida ne, Governu nia dever dispoin fasilidades hotu-hotu nebe nesesarias hanesan Lei,  infraestruturas basikas.  Nasaun ida foun no nurak hanesan Timor Leste, investimento publiko ba fasilidades ekonomikas hari, husi Governu. Gradualmente ekonomikas atu forte sector privado tenki asume responsabilidade. Call




Senin, 15 Agustus 2011

Palavras Inspirasaun "AKARA"

Kablakihun,  13-08-2011
Lideransa  
Hakarak sai ema bo'ot tenke iha esperansa nebe bo'ot no buka Dezafiu nebe bo'ot mos; Hakarak sai ema kiik moris ho esperansa kiik no lalika hasoru Dezafiu nebe bo'ot 

Ho ema bo'ot ita tenke sente bo'ot; Ba fali ho ema kiik ita tenke sente hanesan sira  mos.  


Luta Hamutuk
Bele iha Kritika makaas ba malu, maibe tenke iha korazen atu rona malu, ho ida ne'e mak ita bele to'o ita nia mehi (Unidade),Kritika malu hanesan tradisaun mas tenke iha korazen hodi hadia

Dada ema ho ita nia Matenek ho ita nia Performens haraik an simu ema ho diak. (AKARA)

60% POPULASAUN TIMOR LESTE LA ASESU BAETETRISIDADE


Kablakihun; 
15-08-2011 Jornal Diario Nasional

Intervista Directur Luta Hamutuk "Mericio AKARA" 
Timor Leste restaura ukun an tinan l0 ona (20 Maiu 2002-20 Maiu 2011). Governu troka dala hat ona. Orsamentu estadu ne'ebe "aprova husi Parlamentu Nasional ba tinan-tinan; Miliaun ba miliaun. Ironia liu, dezenvolvimentu infraestrutura baziku sei dook husi povu nia mehi.

Faktus konkreta ne'ebe hatudu momos iha Timor oan nia futar matan mak, to'o ohin loron kondisaun estrada, bee mos, ho eletrisidade, sei sai preokupasaun ba povu ida ne'e.

Tuir relaroriu ONG Luta Hamutuk nian katak, to'o ohin loron kuaze 60% populasaun Timor Leste  seidauk hetan asesu ba eletrisidade. Ba JN Diario iha nia servisu fatin. Sabadu (13/8/2011)

Diretor Ezekutivu Luta Hamutuk, Mericio Akara hateten, nesesidade eletrisidade iha era mundu dijital ne'e importante tebes, maibe kondisaun TL ohin loron sei susar tebes atu hetan asesu ba eletrisidade

Akara sujere ba Governu atu la bele hanoin deit fakar osan tinan- tinan, maibe buka solusaun adekuadu ida hodi rezolve tiha problema eletrisidasde ne'ebe seidauk to'o iha povu remotas nia horik fatin.

Nia espera katak, ho mega projetu Sentral Eletrisidade Oliu Pezadu iha Betano ho Hera bele rejolve ona nesesidade mayoria komunidade nian tia eletrisidade.

Foti Osan iha Banko Amerika Iha oportunidade ne'e, Merieio Akara  mos suzere ba Governu atu foti osan mina rai nian iha Banko Federal Amerika hodi dezenvolve povu ida ne'e.

"Ita nia nasaun ne'e kiik ho populasaun mos kiik kuandu ita maneija didiak osan husi fundu petroliferu ne'e, automatikamente sei lori progresu bo’ot ba povu nia moris," afirma Akara.

Luta Hamutuk nia haree katak. Tempu ohin loron ba Timor Leste la'os osan, kapasidade atu ejekuta Timor oan nia osan rasik husi rekurusu minarais.

Nia hatutan tan Ministerui balun nia osan la ezekuta hotu tamba manajementu la diak. kapasidade atu ezekuta la iha, entaun Ministeriu balun nia ezekusaun orsamental la to'o 100% ne'e laos osan mak laiha maibe kapasidade mak laiha. Cal 

Jumat, 12 Agustus 2011

2011 Governu Tau Prioridades Be'e No Saneamenfu LH Husu Governu Realiza

Kablakihun, Diario Nasional 
11-09-2011 


Diretor Ezekutivu Organizasaun Naun Govermental Luta Hamutuk (LH), "Mericio Akara" husu ba Governu atu realize duni nia programa katak 201 1 tau prioridade duni ba bee no saneamentu. 

"Lolos laos agora ne'e mak prioridade maibe tinan hirak liu ba tenki sai ona prioridade, maibe la buat ida hanesan ita koalia nune'e diak liu tarde duke la halo buat ida tamba ne'e karik Governu tau ona iha prioridade ida ne'e relevante lahalimar maibe buat sira sei hamosu perguntas ida implementa duni ka lae," dehan Mericio Akara ba "IND, iha ninia servisu fatin Farol, Kuarta (10/8). 

Nia hatutan tan importante mak implementasaun ne'e labele tau deit prioridade, maibe ninia implementasaun mak importante tamba buat sira ne'e ita koalia prioridade maibe implementasaun laiha ne'e hanesan deit. 

"Hau hanoin be' mos no saneamentu hanesan nesesidadesbaziku nebe mak iha kualker tempu no kualker tinan tenki sai prioridade duni tamba agora ita hare realidade asuntu rua ne'e Be'e mos no Saneamentu sei sai hanesan problema principal " dehan Akara 

Nia hatutan tan problema Be'e mos no saneamentu sai problema komun iha teritoriu Timor Leste laran tomak se ita lalika hanoin ba positive ita hakarak hanoin deit ba dezenvolvimentu maibe ita hare realidade iha Dili laran ne'e asuntu rua ne'e importante duni. 

Primeiro Be'e mos ba komunidade. Iha Dili laran halerik ba Be'e mos, buka be'e araska, hanesan ita hare iha Becora, ema komesa ke'e be'e hanesan iha Mota tamba ne'e sira antri hein malu atu hetan ne'e jirigen ida ne'e iha becora, hanesan mos iha are  Mascarinhas, iha Fatumeta, tamba ne'e Iha Dili deit Be'e mos sai hanesan problema baziku ida nebe mak komunidade balun sei infrenta satan Saneamentu 

Tamba ne'e kuandu ita hakarak konsentra iha Dili ne'e sidade Dili ne'e hanesan Cidade Rai rahun, ita lao oitoan estrada sira ne'e rai rahun mak sa' e, foer entau realidade ne'e sai hanesan problema orijente ida nebe Governu komesa hanoin ona katak tinan ida ne'e be'e mos no saneamentu sai duni prioridade karik ida ne'e relevante duni, ida ne'e merese atu Governu tau prioridade duni. (cal) 



Luta Hamutuk Rekonese SEOP-SEEAU lha Failansu ba Exekusaun OGE

Kablakihun
Husi: Tempo Semanal 09-08-2011

Organizasaun Naun Governasaun (ONG) Luta Hamutuk rekonese katak, deklarasaun ne'ebe Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmao deklara liu husi revizaun Orsamentu jeral Estado tinan 2011, tuir duni realidade, tanba serbisu Ministeriu Infraestrutura barak mak failla 

Tinan-tinan Orsamentu millaun ba millaun fakar ba area Infraestrutura. Maibe, Povu seidauk sente didi'ak rezultadu ezekusaun iha area refere Indikador ne'e hatudu katak, akontese duni failansu iha Ministeriu Infraestrutura ho ninia sanak, Sekretdriu Estadu Obras Publiku no Sekretariu Estadu Eletrisidade no Urbanizasaun 

"Ezemplu, iha kapital Dili rasik ahi sei lakan mate nafatin, maske tinan - tinan sira sempre investe osan ba setor Eletrisidade hodi ema hotu bele asesu." Dehan Diretor Luta Hamutuk Mericio Akara iha ninia knaar fatin, Palapaso, Dili. (5/8) Tuir dadus husi Luta Hamutuk katak, kuaze 60% populasaun Timor- Leste seidauk asesu ba Eletrisidade. Dala barak Sekretariu Estadu Eletrisidade promesa katak, la kleur tan eletrisidade sei lakan iha Timor tomak, liu-liu Distritu. Maibe la akontese. Nune'e mos, nia dehan sei investe makaas iha setor eletrisidade, hodi harii sentru eletrisidade iha Hera; Betanu, maibe seidauk hatudu rezultadu importante ruma

Akara haktuir, daudaun ne'e iha fatin barak komesa harii ai-rin eletrisidade nian, maibe to'o, ohin loron povu balu seidauk hetan eletrisidade, entaun signifika katak, Sekretariu Estadu eletrisidade hela de'it ho promesa. 

Problema Bee moos 
Aleinde ne'e, problema bee moos sei akontese nafatin iha fatin barak, inklui Kapital Dili. Ezemplu iha Bekora, komunidade sira tenke ke'e fali bee matan iha mota ninin  hodi kuru bee. Nune'e mos iha Fatumeta, tee ne'ebe mai husi kanalizasaun SAS nia la  efetivu, ne'e duni komunidade sira kestiona, tanbasa mak dala ruma bee  mai no dala ruma la mai. Ho razaun hirak ne'e, Akara kestiona katak, sistema atendementu bee moos iha Kapital Dili seidauk la'o di'ak, satan iha Distritu no area rurais. 

Iha area rurais balun  ne'e ema barak tenke la'o kuaze kilometru 2 ou 3 hodi kuru bee moos. 

Problema Estrada 
Progresu dezenvolvimentu iha area Estrada,  liu-liu Estrada rurais, to'o ohin loron nafatin"hela hanesan uluk. Ezemplu ida mak, Estrada husi Liquisa ba Bazartete no Maubesi ba Turiskai ne'ebe to'o agora sei aat nafatin.  La'os de'it ida ne'e, Estrada nasional husi Dili ba Suai, Same, Fleixa tun ba Ainaro no mos iha parte Leste, Estrada Dili ba Lospalos iha tempu Indonezia barak agora komesa aat, tanba manutensaun la di'ak. 

Ida ne'e hatudu katak, osan ne'ebe durante ne'e aloka ba area Estrada hanesan fakar de'it, maib6 la hatene tuir ninia benefisiu ne'e ba se. 

Klaru katak, sira esforsu an duni hodi hala'o serbisu balu, maibe ninia rezultadu povu la sente, tan ne'e sala ne'e husi Governasaun tomak, inklui Primeiru Ministru, la'os ba Sekretariu Estadu na'in rua de'it. 

Failansu ida iha Ministeriu Infraestrutura mak, la hala'o planu manutensaun ne'ebe di'ak. "Se sira iha planu, manutensaun periodiku, fulan 6 dala ida ou tinan I dala ida, konserteza buat hotu bele la'o di'ak. 

Maibe, kuandu la iha entaun Ministeriu ne'e hanesan, Ministeriu Emerjensia, tan ne'e Estrada ida monu sira ba hadi'a, pontu ida monu sira ba hadi'a." Akara fo hanoin ("")

Kamis, 11 Agustus 2011