Jumat, 12 Agustus 2011

Luta Hamutuk Rekonese SEOP-SEEAU lha Failansu ba Exekusaun OGE

Kablakihun
Husi: Tempo Semanal 09-08-2011

Organizasaun Naun Governasaun (ONG) Luta Hamutuk rekonese katak, deklarasaun ne'ebe Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmao deklara liu husi revizaun Orsamentu jeral Estado tinan 2011, tuir duni realidade, tanba serbisu Ministeriu Infraestrutura barak mak failla 

Tinan-tinan Orsamentu millaun ba millaun fakar ba area Infraestrutura. Maibe, Povu seidauk sente didi'ak rezultadu ezekusaun iha area refere Indikador ne'e hatudu katak, akontese duni failansu iha Ministeriu Infraestrutura ho ninia sanak, Sekretdriu Estadu Obras Publiku no Sekretariu Estadu Eletrisidade no Urbanizasaun 

"Ezemplu, iha kapital Dili rasik ahi sei lakan mate nafatin, maske tinan - tinan sira sempre investe osan ba setor Eletrisidade hodi ema hotu bele asesu." Dehan Diretor Luta Hamutuk Mericio Akara iha ninia knaar fatin, Palapaso, Dili. (5/8) Tuir dadus husi Luta Hamutuk katak, kuaze 60% populasaun Timor- Leste seidauk asesu ba Eletrisidade. Dala barak Sekretariu Estadu Eletrisidade promesa katak, la kleur tan eletrisidade sei lakan iha Timor tomak, liu-liu Distritu. Maibe la akontese. Nune'e mos, nia dehan sei investe makaas iha setor eletrisidade, hodi harii sentru eletrisidade iha Hera; Betanu, maibe seidauk hatudu rezultadu importante ruma

Akara haktuir, daudaun ne'e iha fatin barak komesa harii ai-rin eletrisidade nian, maibe to'o, ohin loron povu balu seidauk hetan eletrisidade, entaun signifika katak, Sekretariu Estadu eletrisidade hela de'it ho promesa. 

Problema Bee moos 
Aleinde ne'e, problema bee moos sei akontese nafatin iha fatin barak, inklui Kapital Dili. Ezemplu iha Bekora, komunidade sira tenke ke'e fali bee matan iha mota ninin  hodi kuru bee. Nune'e mos iha Fatumeta, tee ne'ebe mai husi kanalizasaun SAS nia la  efetivu, ne'e duni komunidade sira kestiona, tanbasa mak dala ruma bee  mai no dala ruma la mai. Ho razaun hirak ne'e, Akara kestiona katak, sistema atendementu bee moos iha Kapital Dili seidauk la'o di'ak, satan iha Distritu no area rurais. 

Iha area rurais balun  ne'e ema barak tenke la'o kuaze kilometru 2 ou 3 hodi kuru bee moos. 

Problema Estrada 
Progresu dezenvolvimentu iha area Estrada,  liu-liu Estrada rurais, to'o ohin loron nafatin"hela hanesan uluk. Ezemplu ida mak, Estrada husi Liquisa ba Bazartete no Maubesi ba Turiskai ne'ebe to'o agora sei aat nafatin.  La'os de'it ida ne'e, Estrada nasional husi Dili ba Suai, Same, Fleixa tun ba Ainaro no mos iha parte Leste, Estrada Dili ba Lospalos iha tempu Indonezia barak agora komesa aat, tanba manutensaun la di'ak. 

Ida ne'e hatudu katak, osan ne'ebe durante ne'e aloka ba area Estrada hanesan fakar de'it, maib6 la hatene tuir ninia benefisiu ne'e ba se. 

Klaru katak, sira esforsu an duni hodi hala'o serbisu balu, maibe ninia rezultadu povu la sente, tan ne'e sala ne'e husi Governasaun tomak, inklui Primeiru Ministru, la'os ba Sekretariu Estadu na'in rua de'it. 

Failansu ida iha Ministeriu Infraestrutura mak, la hala'o planu manutensaun ne'ebe di'ak. "Se sira iha planu, manutensaun periodiku, fulan 6 dala ida ou tinan I dala ida, konserteza buat hotu bele la'o di'ak. 

Maibe, kuandu la iha entaun Ministeriu ne'e hanesan, Ministeriu Emerjensia, tan ne'e Estrada ida monu sira ba hadi'a, pontu ida monu sira ba hadi'a." Akara fo hanoin ("")

Kamis, 11 Agustus 2011

KABLAKIHUN: Governu AMP La Serteza Lori PIPELINE GREATER SUNR...

KABLAKIHUN: Governu AMP La Serteza Lori PIPELINE GREATER SUNR...: "Kablakihun-Dili, 11/08/2011 Husi: Estaziariu-jornal Independente D iretur Institusaun Luta Hamutuk, Mericio Akara hateten katak, negosiasa..."

Governu AMP La Serteza Lori PIPELINE GREATER SUNRISE mai Timor Leste

Kablakihun-Dili, 11/08/2011
Husi: Estaziariu-jornal Independente

Diretur Institusaun Luta Hamutuk, Mericio Akara hateten katak, negosiasaun "Pipeline Greater Sunrise" sei nafatin iha prosesu laran. "To’o agora negosiasaun seidauk iha mudansa", sei hanesan nafatin ho tinan kotuk.  Timor Leste hakarak pipeline dada mai iha Timor maibe  Governu Australia entrega tiha ona negosiasaun pipeline ne'e ba nia Kompanhia Woodside konaba negosiasaun pipeline. Tan ne’e la iha  serteza katak tinan ne’e pipeline GS bele dada mai   Timor Leste

Esforsu barak mak Governu halo ona hodi dada kadoras Greater Sunrise mai Timor Leste, antes misaun Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) remata. Maibe, difisil hela tanba, seidauk iha rezultadu final pozitivu ruma husi negosiasaun entre Governu TL halo ho kompania Woodside.

Diretur Organizasaun naun Governamental (ONG) Luta Hamutuk, Maricio Akara hateten, negosiasaun pipeline (kadoras) sei iha prosesu laran, ne'ebe laiha mudansa ho tinan kotuk. Governo Timor Leste nafatin iha nia pozisaun hodi hakarak dada pipeline mai Timor Leste, maibe husi Governo Australia entegra asuntu ne'e ba kompania Woodside.

"Woodside rasik iha tinan kotuk fo hatene katak. Pipeline diak liu lori ba Australia ka husik namlele iha tasi leten ka Flooting-Liquid Natural Gas (LNG). Ida ne'e sira nia pozisaun no to'o agora seidauk muda," tenik nia.

Maske, husi Woodside fo opsaun rua ba Timor Leste. maibe husi opsaun rua ne'e la hili hotu no tau opsaun ketak-katak, pipeline tenke dada mai iha nasaun Timor Leste. Ne'e duni, atu hetan consensus hamutuk entre parte rua ne'e negosiasaun sei lao hela no presiza tempu naruk hodi bele hetan nia solusaun.

Ne'e duni,  Luta Hamutuk laiha serteza katak, bele hetan desizaun ruma afu dada pipeline mai Timor Leste iha tinan ne'e nia laran. Tanba, parte rua ne'e la, fo ulun ba malu.

Nune'e. "Akara" mos sujere ba Timor Leste hodi halo estudo profundo hodi bele kaer nudar baze legal, atu nune'e bele hatudu ba kompania Woodside katak, atu dada kadoras mai Timor Leste la presiza kustu barak.

"Woodside nia estudu rasik sira dehan, ba Australia ka Floating ne'e mak diak liu ho kustu baratu liu," dehan sira (Woodside). Tanba, tuir Sira (Woodside) nia hatene,  bainhira dada ba Darwin la presiza tan atu harii estrutura foun hodi esplora mina. Tanba, bele utiliza  konstrusaun Bayu Undang ne'ebe mak sei remata iha tempu badak nia laran.

Nudar Timor oan ita optimista, maibe tenke realiztiku uituan. Tanba haree husi prosesu ne'ebe mak la’o hela dala ruma Governu AMP nia tempu to'o 2012. Maibe, estadu Timor Leste bele kontinua negosia nafatin kestaun pipeline tanba, Governu ida bele tuun no seluk bele sae.

Tuir nia, haree husi kapasidade ema balun deit mak hatene konaba kestaun tekniku kona-ba pipeline. Ne'e duni, ekipa negosiasaun presiza aumenta kapasidade tekniku hodi bele fo esplikasaun detallu iha prosesu negosiasaun laran.

Sabtu, 06 Agustus 2011

Poesia "Timor Lorosa’e A nossa Vitoria é o questão do tempo"


18/05/2009
Nivia Saldanha
Hodi loron…
Hodi fulan ho tinan ne’ebe naruk…
Hodi ruin ne’ebe namlekar ho ran ne’ebe sulin hanesan we, tan de’it hakarak sosa
Hakarak hetan de’it liafuan lulik “ ukun rasik-an”

Maubere doben sira…
Loron matan nia roman sa’e dadauk ona…
Hader…loke o matan ho tilun hodi rona ba manu fuik ne’ebe lian…
Hader ona ba…labele toba bei-beik…
Labele fo tan o ulun ba ema sama, o bokur ba ema supa bei-beik.

Labele husik tan ema imperialista mai hamate o nia cultura, mai doko o nia neon,
o nia isin no o nia klamar… 

Maubere doben sira…

Hader…hader…loron matan sa’e ona…
Hader loke o matan hodi kaer rasik o nia kuda talin…
                                                                                 
KABLAKIHUN; 06/08/2011
  








Senin, 01 Agustus 2011

Palavras Inspirasaun

Ita tenke Kuidado nafatin, maibe labele preokupado demais//Institusaun Forte, nia membru tenke forte ho Kapasidade nebe diak para Institusaun kontinua Moris ho diak.


Kritika no Autokritika makaas maibe ita tenke iha esperanca nafatin, ida ne'e nudar  kapital Sosial nebe importante liu hodi hamoris no Haforsa Institusaun
                                                                                 -------"AKARA"------

Kamis, 28 Juli 2011

Inkontru Trimestral Focal Point Luta Hamutuk tinan 2011 ba dala II

KABLAKIHUN (27/072011) 

Directur Luta Hamutuk "Mericio AKARA" hateten iha loron 29/07/2011 Luta Hamutuk sei realiza aktividades  "Inkontru trimestral Fokal Point Luta Hamutuk, Inkontru ne'e halao iha DILI"   Aktividades ne'e nudar aktividaes importante ida nebe mak instituto Luta Hamutuk iha. Planu hodi iha Fokal Point iha kada Suku iha teritoriu tomak ne'e refeba iha misaun husi Luta Hamutuk nian mak hanesan: Oinsa rekruta Focal Point iha kada Suku iha teritoriu Timor Leste laran tomak. Atu rekruta Focal Point ne’e Luta Hamutuk iha prosesu ida mak presiza kandidatu ba Fokal Point sira tenke liu mak hanesan: 

Premeiru: Luta Hamutuk hala'o aktividade briefing iha nivel suco. Aktividade ida ne’e hanesan diskusaun ho komunidade iha nivel suco kona ba asuntu Fundu Petroliferu nomos Orsamentu Geral do Estadu.  Hafoin aktividade hirak ne'e Luta Hamutuk identifika komunidade balu nebe bele sai hanesan kandidatu ba Focal Point iha suco refere. Iha community briefing ida ne’e mos hanesan aktividade ida nebe atu fo informasaun baziku ba komunidade no Focal Point sira.


Segundo : Hafoin aktividade briefing Luta Hamutuk kontinua fo kapasitasaun ba kandidatu Focal Point sira liu husi treinamentu ida mak hanaran "Treinamentu Klase ba Fokal Point", iha ne'e sei treina Kandidatu Fokal Point Sira ho spesifiku/klean liu ba asuntu oinsa atu hatene no tau matan ba Fundu Petroliferu no Orsamentu Geral do Estadu atu nune'e kandidatu Focal Point sira bele iha kapasidade hodi nune'e bele kontrola prosesu Orsamentu nebe mak tama to'o sira nia Suku. Bainhira Kandidatu Fokal Point sira tuir "Treinamentu Klase" ne’e kandidatu Focal Point sira ne'e mos tuir tan workshop kona ba advokasia nian. Fase hirak ne'e mak hanesan prosesu kapasitasaun ba Focal Point sira mak respresenta komunidade sira iha ida-idak nia Suku. Kunado kandidatu Focal Point hirak nee liu ona husi fase hirak ne’e, foin kandidatura Fokal Point sira sai ona Focal Point no representante Luta Hamutuk iha sira nia suco. 
Papel husi Focal Point hirak ne’e sai  "mata dalan ba sira nia komunidade iha sira nia suco, atu nune sira bele halo kontrolo ba prosesu dezenvolvimentu nasional". hahu husi tinan 2005 Insitutusaun Luta Hamutuk hari’i, iha ona Focal Point hamutuk nain 112 iha distrito 12 hanesan Distrito Lautem, Baucau, Viqueque, Manatuto, Dili, Aileu, Manufahi, Ermera, no Liquisa, Oequssi, Same/Manufahi Ainaro no Covalima. Iha tinan 2010 Luta Hamutuk kontinua iha distrito tolu hanesan iha distrito Ainaro, Oekussi no Suai, ho fulan 6 premeiru konsege halo ona community briefing iha distrito Ainaro no distrito Oekussi nomos iha fulan 6 segundo iha distrito Covalima.


Tuir programa Inkontru trimestral Fokal Point Luta Hamutuk ba dala II ne'e sei halao iha: loron Sexta-Feira 29/07/2011, inkotru ne'e sei hala'o iha Dili . Objektivu  husi Inkontru trimestral ne'e nudar fase Konsolida Focal Point sira hodi update informasaun Entre Fokal Point husi kada distritu hamutuk Ho Instituto Luta Hamutuk, update mos aktividades  mak Fokal Point kada Distritu halo ona, hodi hato'o mos planu monitorisazaun nebe mak Fokal Point sira halo ona iha sira nia Suku/distritu, ba ikus hodi halo evaluasaun ba sira nia aktividade kada fulan tolu ba sira nia knar hanesan focal point Luta Hamutuk.
Materia Inkontru


Partisipante iha inkontru ne'e mai husi Focal Point Luta Hamutk mai husi distritu 3 hanesan Distrito AILEU, LIQUISA no Distritu ERMERA nebe hamutuk ema nain 45. 

Senin, 25 Juli 2011

INFRA-ESTRUTURAS BAZIKAS SEI DOK HUSI ESPEKTATIVAS


Husi: Jornal Diario Nasional, 25/07/2011  

Governasaun Aliansa Mayoritariu Pariamentar (AMP) nia mandate hela deit matadi tempu ona. Maibe, kondisaun Infra-Estrutura bazikas sei dok tebes husi espetativas povu nian.

Problema fundamentu nebe povu rai ida ne'e infrenta maka'as no seidauk hetan nia solusaun adekuadu mak kondisaun Estrada Urbanas, Eskola, Kanalizasaun Bee-Mos, Transportasaun Publiku, Telekomunikasaun, Eletrisidade, no mos fasilidade Saude.

"Ita hotu hare no akompanha katak kuaze tinan 4 atu tama ba tinan lima Governasaun ida ne'e, maibe realidade hatudu katak Governu seidauk maximu hodi fornese Infra-Estruturas baziku nebe mak bele resposta povu nia espektativas “afirma” Diretor Ezekutivu Luta Hamutuk, "Mericio Akara" ba jornalista sira foin lalais ne'e.

Akara sublinha katak, projetus Infra-Estrutura indika barak la iha kualidade, iha tentativas fakar deit povu nia osan, tamba la iha sensibilidade nasionalismu kontraktor balun bainhira implmenta projecto.

Tuir Observasaun Luta Hamutuk nia durante ne’e katak, Infra-Estrutura bazikas hanesan projecto Estrada nebe halo husi Pakote Referendum (PRR), Pakote Dezenvolvimentu Desentralizado (PDDI) ho (PDDII) indika barak laiha kualidade, 

"iha tentativas fakar deit povu nia osan tamba la iha sensibilidade nasionalismo husi kontraktor balun bainhira implementa projetu"

" Akara afirma  tenik. Ho failansu hirak ne'e, Luta Hamutuk propoin ba Governu atu fo atensaun maka'as ba iha mekanismu aprovizionamento, sistema kontrollu no mos kualidade implementasaun.

Akara afirma mos katak, servisu Inter-Ministerial fraku teb-tebes, tamba ne’e mak bele hamosu projetu laiha kualidade. Nune'e, prejudika servisu Estado tomak no sei hamosu mal jestaun ba politika Governu tomak

Hau fo ezemplo balun kuandu husi Ministerio Agrikultura E Peskas, Ministeriu Edukasaun, Ministeriu Turismo Comersio E industria, Ministeriu Infras-Estrutura no mos Ministeriu Dezenvolvimentu Ekonomia, Akara Sublinha hikas.        Cal