Jumat, 22 Juli 2011

Catatan Perjalanan Luta Hamutuk

www.Laloran Tasi mane.blogspot.com


Tinan 10 ona povu Suku Lore, sub distritu Lospalos kontinua moris iha nakukun nia laran, Laiha asistensia Saude no Be Mos mak diak


Liafuan “Ukun rasik an”, Liafun ida nebe ke Sagrado no furak tebes no lia faun ida ne’e nia valor aas liu buat hotu-hotu, nia siknifikante mos luan tebes. Koalia konaba Ukun rasik an, otomatikamente koalia konaba oinsa ema ida ka Grupo ida nia partisipsaun ba iha asaun ida. Asaun nebe mak sei defini moris diak ba ema ida ka Gropu ida nia futuru, liu asaun ida ne’e atu ema ida ka Grupo ida bele deside rasik sira nia hakarak ka sira nia nesesidade atu hatene buat ruma. Komunidades ida bele hatene nia moris iha Futuru nian mai no mos atu komunidades ida bele hetan ninia direitu nudar sidadaun, nudar rai nain… Asaun ida ne’e mak ema huto-hotu mehi mak luta ba ukun rasik nia an, signifika katak, liberta ita nia an husi Kiak, husi Beik, no husi Foér, ida ne’e hanoin ida ke simples mak hakerek nain koko hato’o ba ita tomak.

Oinsa mehi Ukun rasik an iha Maubere oan nia ulun? Mehi ida ne’e hanesan mos Maubere oan nia hiís ba nia vida moris nebe importante tebes, no hanoin ukun rasik nia an ne’e láo hamutuk ho ran mak iha Maubere oan sira nia isin lolon. ita hatene katak liafuan Ukun rasik nia an, ninia siknifika laos deit atu haseés nia an ba presaun husi kolonialista ida nia liaman, ka Funu ba Liberdade Patria deit, Lia Fuan ukun rasik an mai husi inisiativa husi ema rai nain sira, mak ema Timur nebe hela iha sira nia knua, mak sira nebe hela iha Fronteira, iha Foho lolon, iha mota kuak no iha Tasi ibun


Oinsa prosesu ukun rasik an ba Maubere oan sira nebe mak moris iha parte Leste? Distritu Lautem liu-liu ba suku sira nebe mak iha area remotas hanesan Suku Lore? Suku ida ne’e mos sai fatin historiku ba iha prosesu luta ba Ukun rasik an ne’e nia, iha prosesu Libertasaun da Patria, distritu Lautem ho nia area nebe mak ho ailaran tuan boot ida ne’e sai target permeiru ba invasor sira, tanba ba parte Soul iha suku Lore ida nebe mak ho nia goegrfikamente estrategiko atu halao aktividades gerileiru nian, iha area ida ne’e ho nia ailaran tuan nebe hamahon resistensia Timor Leste nian no mos fatin ida ne’e ho nia ailaran tuan sai baze de apoiu ida nebe forte hodi subar asuwai sira atu halao resistensia.

To’o iha nebe komunidade suku Lore sente ukun rasik an?…Atu hatene diak liutan moris iha suku Lore, bazeia ba diaria viajen Luta Hamutuk nian iha fulan Junnu 2011, Luta Hamutuk halao visita ba suku Lore, visita ida ne’e ho nia objective atu hare besik liu kondisaun real iha area izoladu sira, iha dalan ba Suku Lore nian ami hasoru tiu ida ho naran Luis pinto komunidade suku Lore, iha ami nia konversa no dada lia ida ne’e tiu Luis dehan katak “Hau tenke lao ain ho distansia 24 km hodi faan Ahu baluk, atu nune’e bele hola minarai hodi tau ba lampu sunu, nune’e bele fo netik naroman oituan mai ami iha tempo kalan para ami labele moris iha nakukun nia laran; Tanba iha ami nia Suku ne’e laiha Eletrisidade, laiha sistema Be Mos no mos Estrada nebe mak liga mai ami nia suku ba kapital Lospalos seidauk hadia to’o ohin loron”. Lian ida ne’e mak tiu Luis Pinto (56anus) hato’o bainhira dada lia ho Luta Hamutuk, tiu Luis Pinto hela iha Suku Lore-Chai, sub distritu Lospalos, distritu Lautem. Suku Lore nudar suku ida nebe mak izoladu mos iha Distritu Lautem. Suku Lore iha Aldeia hamutuk 6, Suku Lore iha los parte Soul husi Sub distritu Lospalos nian no populasaun husi suku ida ne’e balun hela besik tasi no maioria populasuan hela iha foho no moris ho vida agrikultura nebe mak nomaden.


Fronteiras no Vida moris Suku Lore
Suku Lore husi parte Oeste fronteira ho Sub distritu Iliomar no parte norte fronteira ho sub Distritu Lospalos, populasaun suku lore maioria moris ho vida agrikultura ka tós nain, suku ida ne’e nia produsaun agrikulruta nian mak hanesan: Batar, Feuk no mos Aifarina. Maske populasaun husi suku ida ne’e moris ho tós, maibe to’o ohin loron laiha funsionariu agrikultura ida mak mai iha suku ida ne’e atu fahe netik informasaun konaba Agrikultura nian, iha suku ida ne’e mos la hetan asesu informasaun konaba Agrikultura nian, suku ida ne’e iha rai nebe mak buras no nudar area nebe mak matak. Iha parte Distritu Lautem rasik suku Lore nudar suku ida nebe mak sei iha nian ailaran tuan nebe mak luan tebes, tuir Komunidade husi suku Lore hateten katak rai ne’e merese ba area Agrikultoura nia tanba maior parte area besik tasi mane mesak rai tetuk no iha mota ida nebe mak fo nafatin be nebe suli la para durante tinan tomak (Mota Namalutun). Maske nune’e to’o ohin loron populasaun suku Lore rasik la hatene oinsa sira bele hadia sira nia rai sai area agrikultura nian, tanba la iha atensaun husi Governu Sentral liu-liu husi Ministeiru Agrikultura ba iha Suku Lore.

Atu hatene vida moris iha suku Lore, tuir dadalia badak ho tiu Luis Pinto (Agrikultor ka to’os nain). Tiu Luis nia hateten katak nia rendimentu familia nian la permanente no la fiksu, no sira depende deit ba sira nia rezultadu kuda tós nian, bainhira tiu Luis hato’o katak, nia lahatene nia rendimentu kada fulan ne’e hira. Tiu Luis so dehan deit katak dala ruma fulan ida nia hetan deit USD 10to’o USD 20. Familia ida ne’e tenke gasta osan USD $ 17, 75centavos hodi sosa fós saku 1 atu fo han ba nia familia; Tiu Luis iha oan hamutuk nain 5, mane nain tolu no feto nain rua, mane ikun nebe mak foin tinan 7. Tiu Luis nia oan nain tolu mak sei eskola iha ensino primaria, no oan mane boot la eskola ona, tanba tiu Luis nia ekonomia familia la bele sustenta nia oan nia eskola. Maioria komunidades suku Lore servisu nudar Agrikultor-tós nain, no iha Chefe da familia balun mak nia matapencaharian nudar casador/pemburuh no komunidades sira iha suku ida ne’e sira nia rendimentu familia atu hanesan ho rendiementu husi familia tiu Luis nian.

Oinsa Aksesu Transportasaun publiku ba Suku Lore?
Atu to’o suku ida ne’e presiza lao ho distansia 24 km iha horas 2 hanesan ne’e, ida ne’e mos se kuando halai kareta ho lalais. Atu asesu transporte ba Suku ida ne’e ita tenke hein transporte publiku, ida ne’e mos se ita lalais ita sei hetan fatin maske hamrik deit, se tarde ita tenke hein loron tuir mai mak ba hadau malu tan fatin iha kareta laran. Ba Suku Lore iha Tranportasaun Publiku nebe komunidades refere konnese ho naran ANGGUNA, transportasaun angguna ida ne’e mos nia kondisaun labele tula passangeirus liu ema nain 10, no angguna ida ne’e hare ba tuan los ona. Transportasaun Angguna ne’e espesis hanesan mini track nebe mak durante ne’e fo azuda hodi transporta sirkulasaun komunidades husi Suku Lore ba Kapital Lospalos, hodi halao negosio no hodi faan sira nia produtu, sirkulasaun transporte ida ne’e mos laos lor-loron tenke halo trayek ba neba, angguna sira ne’e halai komforme ba passageirus mak atu ba suku Lore, se kuando passageirus barak angguna ne’e halai, se passageirus menus angguna ne’e mos para/la halao trayek, tan ne’e dala ruma passageirus sira hein angguna to’o loron rua hanesan ne’e foin sira bele lao ba Lospalos. Ho difekuldade ida ne’e obriga komunidade tenke lao ain ba Lospalos hodi faan sira nia produtu.

Oinsa Aksesu Eletrisidade iha Suku Lore
Suku Lore, suku ida nebe mak besik oituan husi sub Distritu Lospalos, sub distritu Lospalos nudar kapital ba distritu Lautem nian. Maske Suku Lore besik ba Kapital distritu Lautem nian, maibe iha suku ida ne’e la iha asesu ba Elestrisidade, komunidades suku Lore depende liu ba minarai hodi sunu ba lampu, hodi nune’e fo netik naroman ba sira iha tempo kalan. Lampu sunu nebe mak komunidades ida ne’e uza la hanesan ho lampu /petromas nebe mak faan iha loja sira ne’e, lampu sunu ida ne’e sira uza botir kratindeng nebe mak hetan iha dalan ninin, sira tau kabas/hena rohan iha botir laran no fakar minarai tuir foin sira sunu iha kabas/hena rohan ne’e, husi ne’e fo naroman ba iha sira nia uma laran. Familia balun nebe nia ekonomia la to’o hodi sosa minarai entaun sira uza lampu tradisional liu nebe komunidade Lore fo naran “padu” material ba Padu ida ne’e husi ai sampolo nia musan ne’e tuku hamutuk ho Kamii nia musan isin no kahur tan ho kabas hodi kumo ba aikesak no sunu ida ne’e hodi fo netik naroman ba iha sira nia uma. Ho maneiras ida ne’e komunidaes Lore bele hetan ahi naroman iha tempo kalan iha sira nia uma laran, ho lampu/padu ida ne’e hodi fo naroman ba sira nia oan sira, hodi nune’e labark sira hodi uza ba estuda iha tempo kalan, lampu sunu ne’e mos sira tenke uza ho horas, bai-bain sira uza ba horas 1 ka 2 nia laran deit no lampu sira ne’e tenke hamate fali hodi nune’e bele sunu fali ba kalan tuir mai nia…durante kalan tomak suku Lore ida ne’e moris iha nakukun nia laran, tanba laiha ahi hodi fo naroman ba sira.


Tiu Luis hateten katak, nia tenke gasta osan dolar USD$17.75 centavos husi nia pendapatan kada fulan atu sosa fós no USD$ 2 hodi sosa minarai ba lampu nian, minari litru rua atu sunu ba lampu tolu nian, no minarai litru rua ne’e sira uza ba semana 2-3 nian, bainhira tiu Luis dada lia ho Luta Hamutuk hateten “se kuando osan hotu ona oinsa? Tiu Luis dehan deit “(lawan hai sai nar nau koun hala mucumire) ‘se osan hotu ona tur iha nakukun nia laran deit”, Suku sira nebe mak iha parte soul husi distritu Lautem nian to’o ohin loron seidauk bele hetan asesu ba Elestrisidade, Be Mos no Saude nebe mak diak. Suku Lore ida ne’e desde uluk tempo colonial Portugal to’o ohin loron, tempo ukun rasik an nia laran seidauk bele hetan elestrisidade, iha suku ida ne’e sei nafatin moris iha nakukun laran.

Iha mos pangakuan husi tiu Luis katak durante ne’e, bainhira bo’ot sira (Ministriu/deputadu) nein ida mai vizita sira atu haree netik sira nia susar ne’e, nebe sira lahatene tenke hato’o sira nia susar ne’e ba se?...Maibe bainhira besik ona eliasuan, bo’ot sira mai halao kanpaña iha ne’e no sira dehan se manan sira sei dada Be Mos mai ami nia fatin no mos sei dada esletrisidade mai iha ami nia suku. Maibe realidade hatudo buat seluk, to’o ohin loron sira la realiza saida mak sira hato’o bainhira sira mai halo kampaña iha ami nia suku ida ne’e. tiu Luis hatutan tan katak “sira mai bosok tun-bosok sae deit, bain hira sira manan tia iha elisaun sira haluha tia ami, bo’ot sira ne’e mai promete deit maibe la realiza saida mak sira promete ne’e no sira haluha tanba ami povu aileba no moris iha foho nebe la hetan assesu informasaun no buat hotu-hotu, tiu Luis hato’o sambil hamos nia kosar ben nebe suli makaas tanba foin fila husi nia to’os nebe dok husi sira nia hela fatin.

Aksesu ba Estrada
Estrada ba suku ida ne’e to’o ohin loron sei dauk hadia. Bazeia ba Luta Hamutuk nia haree, Estrada nebe mak liga entre sub Distritu Lospalos ho Suku Lore too ohin loron seidauk hadia, no kondisaun Estrada nebe mak liga entre sub distritu Lospalos no suku Lore at liu, tanba ne’e mak halo suku lore ne’e sai suku ida nebe mak izoladu tebes. Estrada nebe mak liga entre sub distritu Lospalos ho suku Lore seidauk hadiak too ohin loron, tanba laiha alokasaun orsamentu geral do estadu atu hadia Estrada ida ne’e. suku lore iha nia tasi nebe mak furak no pantai nebe ho nia rahenek nene furak, mas durante ne’e la iha torismu ida mak ba iha neba tanba dalan seidauk hadia, kondisaun estrada ne’e at liu tan bainhira iha tempo udan, se too ona tenpu udan populasaun suku Lore lao ain deit mai Lospalos, tanba laiha transportasaun mak ba iha neba. Estrada

Aksesu ba Bemos no Sauda
Aliende problema Elestrisidade no Estrada, mos aksesu Be Mos, no saudae mos sai problema ba komunidade suku Lore maibe iha suku Lore falta assesu ba saude…iha suku ida ne’e laiha sistema be mos no susar tebes atu aksesu ba Saude, tanba laiha petugas pelayanan kesehantan ida mak permanente hela iha neba, komunidades sira atu halo tratamentu sauda e sira tenke lao to’o 4-5 km hodi hetan tratamentu saude. Komunidades suku ida ne’e atu hetan tratamentu saude sira tenke lao mai fali aldeia Maloro-Lore II, tanba klinika saude hodi hetan tratamentu saude. Iha suku Lore iha ida deit klinika saude ida klinika saude ida ne’e loke husi loron segunda-feira to’o sexta-feira, horaru loke klinika ne’e loke iha tuku 9:00 to’o 12:00 taka ona.

Prosesu devenvolvimentu ekononia sai problema boot iha suku ida ne’e. Tanba suku ida ne’e tenke lao ain ho durasaun 24 km mai Losplaos atu faan sira nia produtu local sira, hodi nune’e bele sustenta sira nia familia. Iha suku Lore mos iha produtu local balun hanesan nuu maibe la iha negosio ida mak ba hola sira nia kopra ne’e. Ho keterbatasan ida ne’e komunidades suku Lore nebe mak moras iha loron sabadu no domingu, sira tenke hein to’o loron segunda-feiras foin ba klinika saude hodi hetan tratamentu saude, ida ne’e mos sei dauk to’o tanba tuir tiu Luis nia pontu devista katak dala barak petugas kesehatan ne’e fo deit aimoruk maibe la fo hanoin ba pasiente sira atu moris ho saudavel nian ne’e..sira fo deit aimoro no ita simu tia aimori haruka fila ona no hemu hutu aimoruk pois filafali ba kilinika atu haree ita nia perkembangan moras ne’e lao oinsa, laiha petugas pelayanan kesehatan mastarakat nebe mak lao tuir ba iha komunidade sira nia hela fatin atu fo hanoin oinsa bele moris ho saudavel.

Aksesu ba Eskola
Edukasuan mos sai problema ba sira tanba estudante sira tenke lao dok bainhira atu ba eskola, estudante sira balun husi aldeia Chai no mos aldeia Lori tenke lao 4 km hodi to’o eskola. Ho kondisaun hanesna ne’e komunidades sira dada iis tanba sira nia oan sira tenke lao dook atu ba eskola, tuir tiu Luis nia konversa ho ami nia dehan labarik sira ba eskola dok hanesan ne’e ladiak, tanba bainhira sira to’o eskola, labarik sira kole ona no la iha hanoin atu tuir prosesu aprendisazem iha eskola, ida ne’e mak sai preokupasaun ba tiu Luis no nia dehan se bele eskola sira ne’e loke besik sira nia hela fatin hodi nune’e labarik sira bele eskola ho dia

Eskola nebe mak iha Suku Lore ne’e to’o deit eskola pre segundaria deit, eskola pre-segundaria ida ne’e mos harii husi inisiativa komunidade nia, sira harii eskola ne’e iha tinan 2006 maibe to’o ohin loron la iha azuda husi Ministeriu Edukasaun atu fo tulun netik eskola ida ne’e. iha eskola ida ne’e kadeira no meja sei falta..livru la iha no kondisaun eskola seidauk bele uza atu hanorin alunus sira, maibe estudante sira ho esperansa bo’ot no ho sira nia mehi nebe bo’ot kontente nafatin tuir prosesu aprendisazem iha eskola, maske kondisaun fisika eskola ne’e la favoravel. Ho kondisaun ida hanesan ne’e labarik barak mak la eskola tanba la iha fasilidade eskola nian hodi suporta labarik idade eskolar sira atu eskola. Komunidades suku ida ne’e sei kontinua moris iha nakukun nia laran, no kondisaun kiak sei kontinua iha komunidade nia let, lahatene to’o bainhira problema hirak ne’e bele hotu..no komunidade Lore bele liberta an husi nakukun nia aran..? ? Hanesan mos ho sira nia esperansa atu hetan Elestrisiade, Be Mos, Eskola nebe mak diak atu fasilita sira nia ona sira sai matenek, no Asistensia Saude nebe mak diak hodi nune’e komunidades suku refere bele saudavel no mortis diak…..??
By: Miranda


Jumat, 15 Juli 2011

Aktividade Book Review iha Institutu Luta Hamutuk

KABLAKIHUN. Directur Institusaun Luta Hamutuk "Mericio AKARA" hateten, Luta Hamutuk iha tan  nia aktividades ida mak  hanaran "BOOK REVIEW/Bedah buku", aktividades ne'e hala'o dala ida kada semana, aktividades Book review ne'e hala'o iha kada loron Sexta-Feira.

Apresentasaun husi "Tania" konaba : Komparasaun balansu
 gender no partisipasaun feto iha dezenvolvimentu nasional entre
nasaun Pakista ho Timor-Leste
 
Directur "Mericio AKARA" hateten liu tan katak aktividades  "Book Review" ne'e involve Grupo Estudantes husi Universidades nebe mak organiza husi Institute Luta Hamutuk. Tuir Directur "Mericio AKARA"  haklaken liu tan katak, iha tinan 2011 ne'e Institutu Luta Hamutuk konsege kordena Grupo Diskusaun iha nivel  Universidades sira iha Dili laran mak hanesan :
  • Universidade Nasional Timor Loro Sa'e (UNTL) iha Grupo diskusaun 3, mak hanesan: Grupo diskusi  Estudante Buka Hatene iha Fakuldade FKIP, Grupo  diskusaun ida iha FASPOL), Universidade  Dili iha grupo diskusaun ida; Institutu Teknolojia DILI (DIT) iha grupo Diskusaun ida; Institute of Business (IOB) 

Objectivu husi aktividades ne'e  "Luta Hamutuk" loke espaso ba Estudantes Universidades sira hodi bele halibur an iha Grupo Diskusaun ida, hodi nune'e bele iha espasu atu kapasita Estudantes Universidade sira  ho  informasaun konaba : Transparensia iha industria minaria no gas, Fundo Petroliferu Timor Leste, Orsamentu Geral do Estado, Extractive Industry Transparency Initiative (EITI), oinsa hasae konesementu hodi hala'o Advokasi ba problema sosial iha nivele basis ba iha nivel nasional no mos oinsa hasae partisipasaun komunidades ba iha prosesu dezenvolvimentu nasional, no asuntu sosial nebe relevante. 

Iha aktividaes Book Review ne'e apresentador/oradores sira ne'e bele mai husi: Luta Hamutuk rasik  no mos narasumber/oradores balun husi parte akademia/expert sira seluk;  Iha book review ne'e Luta Hamutuk fo fatin ba kada  Grupo Estudantes sira ne'e sai naradores/orador ba sesaun book review ne'e.    

Rabu, 13 Juli 2011

Estudantes Timor Oan Iha Kuba Rejeita Informasaun Husi MS

Estudantes Timor Oan Iha Kuba Rejeita Informasaun Husi MS
Written by Domingos Silva

Thursday, 09 June 2011 10:13 - Last Updated Thursday, 09 June 2011 10:17

Breaking news, Estudante Timor oan iha kuba rejeita informasaun ne'ebe hasai husi Ministeriu Saude, hafoin iha Quarta feira ne'e CJITL online hatun intervista ida ho Chefi Departamentu Registo Dezenvolvimento Profisionais Ministeriu Saude Francisco Perreira do Rego  ne'ebe
hateten katak kada fulan ne'en estudantes Timor oan, feto ida simu $1000 no mane ida simu
$900.
 
Tuir karta eletronika ne'ebe CJITL online simu via mail, estudante sira ne'ebe hala;o hela
estudo iha Kuba senti la satifas tebes ho informasaun ne'ebe Ministeriu Saude hateten liu husi
intervista ne'e.

Tuir mai ne'e, kuota estudantes Timor oan ne'ebe estuda hela medisina iha Kuba.

“Hau foin le informasaun ida maun fo ba hau nia amigo ida iha Cuba nee halo hau ladun fiar
aan ida, tan buat neebe Ministeriu Saude dehan nee agora nee lao ses oituan tan saida, Programa ida neebe uluk ami escuela ba nee mak simu hanesan maun dehan nee, Pepsodent
no sira seluk tan, maibe ida ahora ami escuela ba nee oin seluk oituan, no osan ne'ebe sira
temi ne'e la los ida” Hateten estudante ida ne'ebe husu atu CJITL labele publika nia naran.
? Tuir fali estudante ida seluk mos husu ba Ministeriu Saude atu labele kontinua ho informasaun
falsu sira ne'e.

“Buenas , hein katak ho informasaun bosok sira ne lable kontinua tan ba oin, no ami iha ne
desde uluk to ahora simu opsan la hanesan buat sira nebe  mak sira dehan ne, no cada mes ne
ami so simu deit US 70, ne ba mane no feto US 85, laos hanesan senor nebe mak kolia por
gusto deit ne.., amio laos iha ne cada fulan 6 simu US 900...ne bosok matak ami, se buat ne
mak hanesan ne duni entau bele dehan mai bele moris diak no  goja duni iha ne Cuba, mas
kuitado la hanesan ne tok ida, tamba ami siempre moris terus iha ne” hateten estudante ne'e.
Bainhira CJITL online hatun artigu ne'e, Editor CJITL kontinua simu karta email protesta husi
estudante sira iha Kuba ne'ebe hatudu sira nia insatisfasaun ba informasaun ne'ebe hato'o husi
Chefi Departamentu Registo Dezenvolvimento Profisionais Ministeriu Saude Francisco Perreira
do Rego. (Domingos da Silva/CJITL)


http://cjitl.org/cjitl-timor-ohin-loron/cjitl-breaking-news/533-estudantes-timor-oan-iha-kuba-rejeita-informasaun-husi-ms?format=pdf

Rabu, 06 Juli 2011

INDIKASAUN MAFIA KOMÉRSIO IHA MTCI

INDIKASAUN MAFIA KOMÉRSIO IHA 
MINISTERIO TORISMU COMERSIO E INDUSTRIA (MTCI) TIMOR LESTE

Press Conference Konaba
 "Indikasaun Mafia Fos iha MTCI-Timor Leste
iha Luta Hamutuk
                                        *foto Kablakihun 
Iha loron ikus sira neé, ita rona preokupasaun barak husi povu konaba falta aihan, husi distrito Lautem tó Oecusse, nuné mos husi Atauro tó Betanó, ema hotu preokupa ho aihan mak falta nó ninia folin mos karun ba beibeik.

Bele komprende tanba iha tinan rua nia laran depois de krize finanseiro internasional iha 2008, nó tuir kedan ho krize aihan iha mundo rai klaran tanba hasoru mudansa klimátika extremu, bailoron naruk nó udan mos la-para.

Situasaun mudansa klimatika extremu neé afeta ba iha produsaun aihan iha rai laran, aihan menus ba beibeik tanba fini ne’ebe agrikultor sira kuda iha tos nó natar kuaze dodok hotu. Tanba-neé, hahu tinan 2007 tó iha tinan 2010, Ministerio Turismo, Commércio e Indústria (MTCI) gasta ona osan hamutuk US$120.189 milhoes de dollar hodi hola aihan husi rai liur, nó iha tinan neé aloka tan osan hamutuk US$14,208 milhoes de dollar ba iha rúbrika siguransa alimentar nian. Maibe, fos MTCI kontinua karun, dodok iha armazen, ultrapassa tiha fronteira (nasaun vizinho) nó dalabarak lakon iha merkádo. 

Polemika fos hahu kedan iha tinan 2008, nuné Parlamento Nasional hamosu Komisaun Inkeritu Parlamentar hodi hálo investigasaun, maibe ikus mai ita hotu lahatene prosesu neé tó iha ne’ebe? Nó saida mak sai problema nia abut lolos? Tanba rezultadu Komisaun Inkeritu Parlamentar taka ba públiku nó husik nónók tiha deit. Hatudu katak reprezentante povu mos seidauk hatudu sira ninia sensibilidade konaba problema fos mak involve mal-jestaun nó indikasaun korrupsaun iha Ministériu MTCI. Ema hotu preokupa ho situasau neé, husi Presidente da Republika, Primeiro Ministro, Parlamentu Nasional, sosiedade sivil, igreza tó povu iha área remotas, maibe tó ohin loron problema fos nunka konsege resolve. Nó pior liu tan fos ho marka MTCI hálo ona distribuisaun / ka fán tó ona iha Asam-Asam, Kabupaten Tanah Laut, Kalimantan Selatan iha dia 20 de Maiu de 2011 (fonte: Banjarmasin Post, 22/05/2011). Povu hasoru aihan menus, maibe realidade ida neé hatudu iha indikasaun forte ba mafia komersiu iha Timor Leste. 

Tuir informasaun husi nótisia seluk ne’e katak, fos neé, nudar fos restu ne’ebe mai husi Timor Leste, agora dadaun Polisia Maritima Indonésia iha fatin ne’eba prende ona ro-ahi Vietnam marka MV Long Van, fos 136 sakas nó kaptura kedan ninia kapitaun nó crew sira. Husi nótisia seluk (Diario Nacional, 27/06/2011) katak, kuaze fos hamutuk rihun 8,200 sakas ho kilograma 26/saka mak distribui iha Asam-Asam nó fa’an kada saka ida Rp. 85,000 (US$10). Saida los mak akontese? Nó tanbasa mak nain-ulun sira iha nasaun ida neé seidauk preokupa ho situasaun ida neé? 

MAFIA KOMÉRSIO IHA PROSESU IMPORTASAUN FÓS 

Luta Hamutuk hakarak ható ba públiku nó orgaun kompetente sira katak, problema fós sai ona fenómena ida mak tenki hetan atensaun makaas husi instituisaun Estado, iha obrigasaun atu hálo asaun hasoru, tanba hatudu momos indikasaun involvimentu husi grupo mafia komérsiu, sistematiku nó organizadu. Kauza ida ne’e, hanesan mos iha tinan rua kotuk konaba prosesu distribuisaun nó mekanismu tenderizasaun ne’ebe iha indikasaun forte mal-jestaun nó korrupsaun, nebé hamosu Komisaun Inkeritu Parlamentar. Maske ikus, ninia rezultadu arkiva tiha deit iha Parlamentu Nasional. 

Problema fós ultrapassa fronteira, laos foin mak akontese, tanba iha tinan kotuk fós konsege fa’an tó tiha iha Kefa-Atambua, liu tiha ona fronteira mota-ain, ninia rezulta mak MTCI demite funsionariu nó hakotu kontratu ho kompania hamutuk 5 mak involve dereitamente iha asaun ne’e. Agora dadaun mosu kauza foun tan, atraves povu barak komesa konsumu ‘akar’ hodi moris deit maibe ita nia fos MTCI tó tiha ona ilha (pulau) bo’ot ida iha Indonesia, Ilha Kalimantan. Neé problema seriu, nó Luta Hamutuk husu ba orgaun kompetente sira atu foti medidas immediatu hodi resolve lalais. 

Antes ro-ahi Vietnam marka MV Long Van hálo tranzasaun iha Asam-Asam, tuir informasaun katak depois de tama ona iha Timor Leste (Kasi Penegakan Hukum Polair Polda Kalimantan Selatan Kompol Joko Sadonó mengatakan “Kapal MV Long Van bertolak dari Vietnam dengan membawa ribuan karung beras tujuan Timor Leste, namun sebelum kembali ke Negara asal/Kapal asing ini mengisi batubara dan menjual ratusan karung beras kepada masyarakat di sekitar wilayah Asam-Asam”). 

Iha indisius Alfandega Timor Leste hetan konesementu/hatene katak Ro-ahi né, la-deskarega /la-hatun hotu fos iha Portu Dili ka lori fos balun fila.( lori ba nebe ita hotu seidauk iha serteza). 

Bainhira hálo análiza ba informasaun ida neé, Luta Hamutuk hakarak kestiona konaba motivu tula fos balun fila, neé tuir duni planó ka lae? ou tuir lolos fos neé seidauk mai iha Timor Leste ka oinsa? 

Hare ba faktus / realidade husi nótisias sira nebe mai husi fontes Indonésia nian, Luta Hamutuk iha konkluzaun tuir mai neé. 

Katak iha indikasaun forti MTCI núdar Orgaun Estado nian ka nia ema ruma nebe responsavel, komete krime sira nebe ami indika iha kraik: 

Indikasaun forte ba krimi (1) Krimi administrasaun danóza, Kodiku Penal, artigo 274 “ema neébe, kuandu iha obrigasaun atu fo destinho ka administra ema seluk nia interese, servisu ka bem patrimonial ka pessoa kolektiva nia interese……. sei hetan pena prizaun tó tinan hat.” (2) Krimi falsifikasaun dokumentus, iha Kodiku Penal artigo 303, 304, 305 nó 306 klaru hateten katak “ema neébe hamosu prejuizu ba ema seluk ka ba estado hodi hetan benefisiu ilejitimu ba nia an rasik ka ba ema seluk, halo falsifikasaun aksaun, nó tentativa fo-fatin ba punisaun” nuneé sei hetan pena prizaun tó tinan hat. (3) Abuza poder, iha Kodiku Penal artigo 297  hateten katak, bainhira uza nia knar prejuizu hodi hetan benefisiu ba nia an ka ema seluk, sei hetan prizaun toó tinan 4 ka multa. (4) Bem ka merkadoria nia importasaun nó exportasaun ilisita, iha Kodiku Penal artigo 315, konaba lisensa importasaun nó exportasaun, sei laiha bele hetan pena prizaun tinan 2 ka multa. Bainhira Luta Hamutuk tuir prosesu neé didiak, hare’e nó hálo análiza katak iha prosesu fornesimentu aihan ba iha importasaun fos hatudu katak, se fos neébe tama mai duni iha Porto Timor Leste depois mak lori fila balun, neé hatudu indikasaun forte konaba hahalok krime frauda fiscal (Kodiku Penal artigo 314)

konaba prosesu exportasaun nó selu fiscal/impostu nian. Se ro-ahi Vietnam neé sai duni husi Timor Leste, ro-ahi kompri duni regras exportasaun nó ninia regras fiscal neébe implementa iha alfandega ka lae? Realidade ida neé hatudu katak, iha indikasaun forte alfandega mos involve iha frauda fiscal, nó krime seluk nebe koko atu prejudika Estado Timor Leste. 

PREOKUPASAUN NÓ EJIJENSIA LUTA HAMUTUK 
  1. Husu ba Parlamento Nasional atu estabelese Komisaun Inkeritu Parlamentar, nó konsidera situasaun neé sériu, tanba halakon osan Estado, iha irregularidade iha prosesu importasaun fos, povu afetado konaba falta de Ai-han ba sira nia moris, nó afeta mos ba iha integridade administrasun nebé grave ba Estado Timor Leste. 
  2. Husu ba Ministériu Publico atu halo investigasaun ba Alfandega (Porto), Kompania Importador, Direitor Jeral MTCI, Direitor Importasaun nó Exportasaun MTCI nian nó investiga Ministro MTCI, nudar responsavel maximu iha Ministériu refere. 
  3. Husu ba Komisaun Anti-Korrupsaun atu inisia lalais investigasaun ba kazu neé, tanba iha indikasaun forte abuza puder nó indikasaun forte ba krími falsifikasaun dokumentus nómos administrasaun danóza (Kodiku Penal, artigo 274, 297, 303 tó 306 nó 315) 

Ba atensaun ita hotu nian, ami ható obrigado wain! 

Dili: 6 de Julho de 2011 


Mericio Akara Direitor Luta Hamutuk
 Tel: 726 3783 


Ho respeito tomak ami ható mos ba: 
1. Sua Excelentisimo Presidente da Republica RDTL. 
2. Sua Excelentisimo Presidente Parlamento Nasional RDTL.
3. Sua Excelentisimo Primeiro Ministro RDTL.
4. Sua Excelentisima Procuradora Geral da Republica. 
5. Excelentisimo Komissário ba Komissaun Anti-Korrupsaun. 
6. Excelentisimo Provedor Direitus Humanus e Justisa. 
7. Orgaun kompetente. 
8. Média. 
9. Arkivu. 

Minggu, 03 Juli 2011

Luta Hamutuk Community Briefing Activity

In brief-July 3th:

Directur of Luta Hamutuk Institute "Mericio AKARA"  tell Luta Hamutuk Institute will conduct community meeting during 4 days in Railaco-Ermera District (4-7 July 2011). 

The objective of the meeting is to disseminate information on Petroleum Fund, EITI, State Budget Execution & promoting community base advocacy methodology towards National Development process.

Kamis, 30 Juni 2011


KABLAKIHUN 
Dili

STL, 30-06-2011

DILI-Direktur Luta Hamutuk Mericio Akara kestiona prosesu tenderizasaun nebe Governu halo, tanba tender nebe halo laiha Kriteria i Transparente. Tanba ne’e estraga kualidade projetu nian. 

Tuir AKARA, katak Govemu AMP laiha mekanismu diak ba prosesu tendorizasaun tan{ba nee haburas korupsaun no kuaiidade projeitu ladiak. Iha Kompania balun laiha kapasidade, maibe govemu fahe proyek bot I ikus kualidade projeitu tau risku. Governu fo osan deit la hare ba ema nian ka kompania nia kapasidade atu halo konstrusaun ruma. 

Tuir Akara mos Govemu halo tender, maibe tender nebee halo larigoruzu, dala halo tender, maibe ikus mai fo ba kompania laiha kapasidade, tanla fator fa familia kolega no fator seluk. 

"Hau hanoin Governu nia mekanismu nee sei fraku, entre sira fo tender ba malu no sira nee hanesan autor hotu halo nusa maka asunhr korupsaun nee bele kombatei, osan nebe Govemu gasta barak liu maka iha Infraestrutura, maibe sira nia jestau iao ladun diak, tamba laiha kontrola ba ema nebe kaer tender no kualidade projeitu ,"hateten Akara ba STL, Kuarla (2816) iha knua Mandarin 

Tuir atevista nee katak, tender barak maka Govemu sira fo ba malu, maibe iaiha kualidade. Hanesan Estrada ohintakaaban kuak fali ida nee maka dehan laiha mekanismu kontroru ba prosesu tederizasaun, Gov fo deit ba ema sira ne’e, maibe dala barak maka laiHa relatorio Ba hosi tenderisazaun sir ane’e. 

Iha parte seluk Reprezentante Povu iha uma fuLun Parlamentu Nasional Deputadu FRETILIN Inacio Moreira hateten katak ita bele dehan katak Governu ida nee han duni osan Esl.adu nian, tamba infra-Estrutura mos to oras nee povu barak maka kestiona ho ida nee Govemu hasai osan deit la hatene osan sira nee ba nebe ?. 

"Ita bele dehan mos katak Koruptor nee buras dunia iha Pafie nebe kaer Prozeifir sira nee hanesan ita hare dalan sira nee ohin taka aban nakloke, ida ne tanba Gov taka matan deit fo tender ba ema, dala ruma ema laiha kapasidade atu kaer projectu ida ne’e, tamba hare familia, sira fo deit ba malu, maibe la hatene kualidade projectu atu sai ona. 

Nune'e mos Prezideate Komisawr Pedro da Costa mos, katak Govemu ida nee halo dmi buat ruma, maibe dalan nebe dehan ohintaka aban nakloki ida nee laos maioria, maibe iha pkte balun deit, Govemu ida nee halo duni buat barak ba Povu. 

"No hau fiar katak povu maka bele tetu katak saida maka govemu halo durante nee Govemu sei lahalo buat hotu iha ioron ida nia laran, maibe presija tempu. Buat nebee ema barak dehan taka Estrada ohin aban kuak fali, nee laloq dala ruma kala akontese, tanba mudansa klimatika, 

" hateten Costa.Mj5


Selasa, 28 Juni 2011

Fos MTCI Faan ilegal to'o Provinsia KALIMANTAN-Indonesia


KABLAKIHUN
Dili
Diario Nasional 28-06-2011

Organizasaun Não Govermental (ONG) Luta Hamutuk eziji ba Ministru Turismu Comercio no Industria Gil da Costa Alves no Primeiru Ministru -
(PM) atu esplika urjentimente ba povu konaba fos marka MTCI ne'ebe  mak faan iha Provinsia KALIMANTAN INDONESIA. 

Problema ne'e seriu tanba ne'e Institusaun Luta Hamutuk nia pozisaun mak ne'e, “Eziji ba Ministru Turismu Komersiu  (MTCI)-Indonesia no Primeiru Ministru Xanana Gusmdo nu'udar Xefi Governu tenke esplika urjentemente ba povu, tanbasa mak faan fali fos MTCI ba Indonesia. Entretantu ita nia povu buka fos susar atu mate, maibe Ministru Turismu Komersiu  (MTCI) ba faan fali ba Indonesia ne'e iha", hateten MERICIO AKARA” nu'udar Director Luta Hamutuk ba Jornal Nacional Diario, via telefonika Segunda Feira (2816) kalan.

Director Institusaun Luta Hamutuk ne’e  hatutan, nu'udar membru Sobiedade Sivil ida ne'ebe mak durante ne'e luta ba  Justisa Ekonomia lamenta tebes ho Governu no Estadu Timor-Leste. "Ami lamenta no triste tebes,  tanba lolo’os ne'e, Governu no Estadu Timor-Leste tenke fo asistensia ba nia povu, maibe realidade sira halo fali sira nia interese privadu mak maka'as liu", katak MERICIO AKARA.  Akontesiomentu ne’e nia husu ba ba Governu Indonesia  no Timor-Leste, liu-liu Komisaun Anti Korupsaun (KAK) tenke kolabora ho Komisi Pemberantasan Korupsi (KPK) Indonesia nian atu halo-investigasaun ba MAFIA KOMERSIU ne'ebe  mak akontese dau-daun ne'e.
By; rau/sbrlK-4lxio