Senin, 02 Mei 2011

LUTA HAMUTUK sei halao Seminar Nasional "Politika Infrastrutura no Rekursu Humanu iha Kontestu Dezenvolimentu Nasional "


LUTA HAMUTUK sei halao Seminar Nasional "Politika Infrastrutura no Rekursu Humanu iha Kontestu Dezenvolimentu Nasional "


Dili,02-05-2011, KABLAKIHUN asesu Info ne'e husi Officer Luta Hamutuk
Relasiona ho estabelesimentu Fundu Espesifiku iha tinan fiskal 2011, Insitutu LUTA HAMUTUK sei halao Seminar Nasional iha Dili (dia 12 de Maio de 2011) ho topiku: "Politika Infrastrutura no Rekursu Humanu iha Kontestu Dezenvolvimentu Nasional" tuir planu Seminar ne'e sei aprezenta Oradores sira husi Governu, Parlamentu Nasional, Peritus balun, Luta Hamutuk rasik & Autoridade Lokal hodi koalia konaba asuntu nebe refere. antes atu realiza programa ne'e LUTA HAMUTUK mos hakarak rona publiku nia opiniun liu husi facebook, tamba dezenvolvimentu nebe mak demoratiku no justu presiza ema hotu nia kontribuisaun no partisipasaun.

Atu garante sustentabilidade dezenvolvimentu nasional no gerasaun iha iha futuru oin mai iha kontestu dezenvolvimentu nasional, governu tenke halao investimentu kapital nebe estratejiku no sustentavel komesa agora. Investimentu kapital iha Seitor Infrastruktura no Rekursu Humanu nudar investimentu nebe Produktivu, strategiku no sustentavel tamba, seitor rua né nudar pilar mak bele garantia sustentabilidade dezenvolvimentu nasional ba oin. katak estadu ho nia infrastruktura nebe mak sufisiente no rekursu humanu nebe mak adekuadu sei bele garantia sustentabilidade Nasional ba futuru.

Hahu husi tinan fiscal 2002-2011, I Governu ate IV governu kontitusional ezekuta ona orsamentu hamutuk biliaun US$4.437 nebe mayorparte orsamentu né nia alokasaun ba iha kategoria despeza Bens e Servisu no Kapital Dezenvolvimentu. Hahu husi tinan fiscal 2005-06 governu Timor Leste komesa hetan ona reseitas husi esploitasaun Mina no Gas iha Tasi Timor, nune defice orsamental nebe akontese kuaze kada tinan ±95% sempre taka husi kontas Fundu Petroliferu Timor Leste, tamba kapasidade reseitas domestika sidauk bele finansia programa dezenvolvimentu rai laran. Wanhira estadu Timor Leste hetan ona reseitas husi esploitasaun minarai, governu komesa tau prioriadades ba iha seitor infrastruktura no rekurus humanu liu husi Programa Investimentu Sektoral (PIS). Nebe nia objetivu atu alksansa prioridades nebe define ona iha Planu Dezenvolvimentu Nasional (PDN) no Millennium Development Goals (MDGs).

Maske orsamentu barak ona mak uza ba dezenvolvimentu rai laran, maibe povu sei kontinua manifesta sira nia nesesidade ba governu. Né hatudu katak orsamentu barak nebe durante governu ezekuta sidauk hatudu impaktu signifikante ba komunidade sira moris loron-loron, liu-liu nesesidades infrastrutkura baziku mak hanesan Estrada, ponte, bemos, rigasaun, eletrisidade, klinika, irigasaun no sst.
Tama ba tinan fiscal 2011 tuir politika IV governu konstitusional defini ona prioridades hamutuk hitu(7), nebe iha prioridades hirak né kontinua koloka nafatin seitor infrastruktura no rekursu humanu nudar programa prioritariu. Atu atinji objektivu Planu Estrategiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) 2011-2030, katak atu muda Timor Leste husi nasaun nebe ho rendimentu kiik (law income country) ba rendimentu mediu-as/alto (medium-high income country) no diversifika ekonomia husi eskonomia nebe basea/depende ba rendimentu petroleum non-petroleum iha tinan rua nolu (20) nia laran, liu husi politika orsamental tinan fiscal 2011 IV governu konstitusional estabelese ona Fundu Espesifiku rua mak hanesan Fundu Infrastruktura (FI) ho montante aloksaun orsmentu hamutuk miliaun US$317.3 no Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu (FDCH) ho alokasaun orsamentu hamutuk miliaun US$25.0.

Nudar Luta Hamutuk nebe durante né tau matan ba prosesu Orsamentu Geral do Estadu, apresia ho politika estabelesimentu Fundu Espesifiku né, tamba ho hanoin katak politika né nudar investimentu nebe strategiku no produktivu, maibe Luta Hamutuk mos tau preokupasaun ba asuntu balun mak ladun iha atensaun husi governu relasaun ho estabelesimentu Fundu Espesifiku no mos PEDN nebe sai baze ba Dezenvolvimentu nasional. hanesan preparasauun governu intermus kapasidades ministeriu hodi implementa Fundu Espesifiku sidauk sufisiente no Sistema Aprovisionamentu Publiku nebe sidauk lao diak.

Fundu espesifiku la-hatudu kalkulasaun detallu retornu investimentu iha mediu no longo praju, tamba tuir Luta Hamutuk nia hanoin katak investimetnu nebe mak utiliza osan husi minarai tenke hare mos oinsa retornu investimentu iha future hodi nune bele garantia sustentabilidade fundu minarai. Tamba né investimenti iha seitor rekursu humanu (FDCH) presiza iha kalkulasaun kualitativu ba rekursu humanu hira mak sei produs (output). Inisiu kedas Luta Hamutuk preokupa ona PEDN uza nudar baze ba planu Orsamentu Geral do Estadu 2011-2030, tamba PEDN rasik laiha aprovasaun husi Parlamentu Nasional nudar orgaun legislative nebe reprezenta povu. preokupa mos ho knar Agensia Dezenvolvimentu Nasional (ADN) nebe Sidauk iha dekretu lei atu define nia knar. Luta Hamutuk mos kestiona distribuisaun programa kapasitasaun iha FDCH nebe barak liu aloka ba membrus do governu. Tamba tuir Luta Hamutuk nia hanoin katak kapasitasaun né mos presiza hare ba iha seitor privados sira hanesan kapasitasaun skill ba Agrikultor, Peskas, Juventude, grupo feto sst, hodi sira mos bele kontribui sira nia kapasidade ba dezenvolvimentu nasional.

Durante servisu Luta Hamutuk ba monitorizasaun projeitu infrastruktura husi nivel nasional, Distrital no Suco indentifika problema barak mak akontese hanesan; infrastruktura laiha kualidade, partisipasaun autoridade loka no komunidade iha proses planeamentu no implementasaun sidauk maximu, projeitu balun la tuir nesesidade / priroridade komunidade, distribuisaun projeitu laiha balansu, implementasaun projeitu laiha kontrolu, laiha kooperasaun diauk entre implementador projetu ho komunidade no sst. Problema hirak né Luta Hamutuk konsidera nudar obstaklu bot nebe presiza hetan atensaun husi governu sentral hodi buka solusaun atu resolve.
Ho preokupasaun lubun bot nebe ami mensiona iha leten, Luta Hamutuk hanoin katak presiza duni kria momentum ida hodi entidade tomak iha Timor Leste bele fo hanoin no troka ideias ba malu. Ho rajaun né duni mak Luta Hamutuk hakarak halao Seminar Nasional nudar momentu ida atu ita hotu bele troka ideias hamutuk hodi bele hetan solusaun alternativas hodi Dezenvolve iha Republika Demokratika de Timor Leste ida né iha future oin mai. . Aluta Kontinua!!!!

Minggu, 01 Mei 2011

Intervensaun Directur LUTA HAMUTUK "MERICIO AKARA" iha Inkontru Core group EITI iha Nivel ASEAN

Ohin, 01 de Maio de 2011, Directur Luta Hamutuk "MERICIO AKARA" hahau hala'o Inkontru Core Group EITI ASEAN nain. Inkontru Core Group EITI ASEAN ne'e  realiza iha Jakarta-Indonesia.


Objectivu Inkontru ne'e nudar parte Desiminasun EITI ba iha Regiaun ASEAN. Partisipantes Inkontru Core Group ne'e mai husi representante Organisazaun Civil sira husi Nasaun mak hanesan : Cambodia, Burma, Vietnam, Indonesia no Timor Leste.  Enkontru Core Group EITI ne'e  organiza husi IESR no RWI. 


Aleinde Inkontru Core Group ne'e  Directur Luta Hamutuk "MERICIO AKARA" sei halo Inkontru ho  Deputy Director RWI nian, inkontru nudar parte husi oinsa atu hametin Luta Hamutuk nian networking iha Nivel Internasional nian. 

Jumat, 29 April 2011

Intervensaun LUTA HAMUTUK iha ASEAN

Loron 30/04/2011. Direitur Luta Hamutuk "MERICIO AKARA"   halao inkontru iha Indonesia konaba EITI, inkontru ne'e sei hala'o hamutuk ho membru "Core Group ba Extrative Industri (E I)"  iha Regiaun ASEAN, inkontru ne'e sei relaiza iha  Jakarta-indonesia.



Minggu, 24 April 2011

Aktividades Breifing Luta Hamutuk iha Distritu Viqueque no Distritu Baucau

Iha loron 12-15 fulan Abril 2011, Luta hamutuk halao aktividades desiminasaun Informasaun konaba rikusoi (mina no gas) Timor-Leste, Orsamentu Geral Estado (OGE), EITI no mos Oinsa hasae pertisipasun Komunidades hodi partisipa iha prosesu Dezenvolviementu Nasional. 

Aktividades Diskusaun/Briefing ne'e halao iha Suku hat (4), iha Distritu rua mak hanesan: 
Distritu Viqueque; diskusaun ba desiminasaun informasaun ne'e halao iha Suku Dilor, Suku Uma Wain Kraik  no mos iha Distritu Baucau; halao iha Suku Hatu Haco, Suku Caibada

Directur Luta Hamutuk "Mericio AKARA" esplika Objektivu husi
Diskusaun popular/briefing ne'e, no mos hato'o Misaun no Visaun Luta Hamutuk ba
partisipantes sira antes hahu diskusaun/Briefing ne'e.
Partisipantes antusias tebes hodi partisipa iha diksusaun/briefing.
 Partisipantes mos intersante tebes atu hatene informasun
 kona ba rikusoin hanesan (Mina no gas) no mos
Orsamentu Geral do Estado, oinsa lalaok
Transparensia iha industria iha Timor Leste (EITI)

Partisipantes mos hato'o sira nia difekuldade, mak hanesan:
Sira nia estrada sei at, susar asesu ba Be Mos, Elestrisidade no mos menus Aihan
tanba Mudansa Klimatika. Komunidades mos husu ba Luta Hamutuk bele hato'o siura nia
preokupasaun ne'e to'o ba iha nasional
  
Aktividades Diskusaun/Briefign ne'e fo prioridades ba
Partisipasaun Feto sir hodi partisipa iha  Diskusaun/briefing ne'e.  
Iha sesaun Diskusaun nian, partisipantes sira  hato'o perguntas no iha debate
 makaas entre fasilitator no partisipantes, konaba osan husi Mina no gas barak tebes,
maibe tamba sa estrada sei dauk bele hadia, tamba sa mak komunidades seidauk bele asesu ba Elestrisidade, no sst..?
Partisipantes Diskusaun husi Suku   Caibada-Distritu Baucau Timor Leste
 hatoo perguntas konaba oinsa lalaok Execusaun OGE?
Diskusaun/briefing iha Suku Caibada, Sub-Distritu
Baucau, Distritu baucau-Timor Leste 

Partisipantes iha Diskusaun/Briefing iha Suku
Hatu Haco Sub-distritu Venilale, Baucau
Timor-Leste  
 
Foto Hamutuk depois de Diskusaun/Briefing iha
Suku Hatu Haco-Sub Distritu Venilale
Distritu Baucau
Ekipa Briefing Luta Hamutuk, hala'o Evalusaun ba
Aktividades Briefing nebe mak halao iha Distritu Rua ne'e
depois aktividades Briefing ramata 


Sabtu, 09 April 2011

Dezenvolvimento Supply Base hodi Fasilita Industria Minarai no Gas: Guverno seidauk halo konsultasaun no koodenasaun ho komunidade sira iha Distrito Covalima


Dili, 07-04-2011

Diretur Luta Hamutuk "MERICIO AKARA" hateten Industria Supply Base/baze de apoio nudar parte ida husi pratika ba preparasaun kondisaun Timor-Leste hodi partisipa iha industria Petroleum. Preparasaun nebe mak Governu hala’o hodi simu Industria Petroleum mak hanesan:  Governu  hala’o ona estudo konseptual ida hodi harí Industria Supply Base, Estudo ne’e hala’o husi Sekretario Estado Rekursus Naturai (SERN).  Bazeia ba SERN nian estudo identifika ona fatin hodi harí Industria Supply Base; Industria Supply Base sei harí iha area Suku Camanasa entre Aldeia Fatuisin no Aldeia SamFuk.

Direetur Luta Hamutuk "Mericio AKARA" mos hateten katak prosesu estabelesementu Industria Supply Base tuir planu Sekretario  Estado Rekursus Naturais (SERN) komesa atu hadia Aero Portu iha Distritu Covalima no Ekipa tekniku husi Sekretario Estado Rekursus Naturais (SERN) rasik hala’o ona survey hodi sukat fatin hodi harí Industria Supply Base inklui mos atu harí Portu. Industria Supply Base ne’e hala’o hodi garantia partisipasaun Timor-Leste iha Industria Petroleun nian no mos parte ida hodi apoia Industria Petroleum nian iha Tasi Timor no mos garante pipeline bele dada mai Timor-Leste.

Estabelesementu Industria Supply Base sei harí iha Distritu Covalima, bazeia ba monitoramentu nebe mak hala’o husi Luta Hamutuk, Industria Supply Base ne’e sei okupa rai hectares 400, signifika Industria ne’e sei okupa area husi Suku rua nia mak hanesan Suku Suai-Loro no mos Suai-Camanasa. Monitoramentu ne’ebe hala’o husi ekipa Luta Hamutuk liu husi intervista direita ho Autoridade Lokal iha Distritu Suai mak hanesan : Xeve Suku Suai Loro, Xeve Aldeia Fatu isin-Suku Camanasa no mos Pontu Focal Luta Hamutuk husi Suku Camanasa. 

Rezultadu Monitoramentu
Bazeia ba rezultadu monitormentu no mos observasaun nebe hala’o husi Institutu Luta Hamutuk, bainhira halo intervista ho Autoridade lokal (husi Suku Suai Loro, Suku Camanasa Aldeia FatuIsin no SamFuk) realidade hatudu katak:
  1. Bazeia ba rezultado Intervista ne’e Autoridade Lokal sira no mos Pontu Fokal Luta Hamutuk iha Suku Camanasa no Suku Suai Loro hateten katak Sekretario Estadu Recursu Naturais (SERN) nomos Sekretario Estadu Formasaun Professional e Emprego (SEFOPE) hala’o duni sosializasaun iha Distritu Covalima konaba Industria Supplay Base, maibe sosializasun nebe mak hala’o la involve komunidade husi Aldeia Fatuisin no mos Aldeia SamFuk. Lider Lokal hirak ne’e informa katak husi parte SERN la konvida Komunidades hodi partisipa iha sosializasaun ne’e. No SERN konvida deit ema nebe mak SERN identifika hodi partisipa  iha Sosializasaun ne’e.
  2. Maske Distritu Covalima sai centru baze de Apoiu/Supply Base  maibe to’o agora komunidades rasik seidauk intende didiak saida mak Baze De Apoio/Supply Base, no supply Base ne’e atu tau saida. Autoridade Lokal sira mos kestiona sosializasaun nebe mak husi Governu (SERN) halao, tanba SERN la esplika didiak sa benefisiu mak Komunidades Suku rua ne’e bele hetan husi Industria supply base/Baze de Apoio ne’e. Bainhira ekipa husi Sekretario Estado Recursu Naturais (SERN) ba sukat fatin harí Supply Base, la husu ba tos no  natar nain nebe mak sira nia tos no natar tama iha area Industria Supply Base ne’e.  

Direturi Luta Hamutuk "Mericio AKARA" hato'o mos opiniaun husi Luta Hamutuk:  
Bazeia ba rezultadu monitorisazaun ba prosesu estabelesementu industria Supply base iha Distritu Suai Luta Hamutuk hato’o pontus importante nebe presija konsidera. Pontus konsiderasaun mak hanesan tuir mai ne’e: 
1.     Bazeia ba rezultadu monitoramentu Luta Hamutuk konsidera katak Governu seidauk iha kooperasaun no koordenasaun nebe diak ho Autoridade Lokal sira iha area refere, bainhira halo sosializasaun ba komunidade sira. Tanba ne’e Governu Liu Husi SERN presiza halao Sosializasaun nebe mak diak no involve Komunidades sira nebe mak hela besik iha area ba Industria Supply Base nian ne’e, no SERN tenke fo esplikasaun didiak sa benefisiu no dezafiu mak komunidades sira hetan bainhira harí Indistria Supply Base ne’e.
2.     Bazeia ba rezultadu monitorizasaun Luta Hamutuk konkluza katak prosesu harí Supply Base seidauk lao ho diak, tanba SERN seidauk involve komunidade nebe mak sei hetan impaktu direita husi industria Supply base ne’e iha prosesu sosializasaun iha baze.
3.   Institutu Luta Hamutuk husu ba Governu liu husi Secretario Estado Rekursu Naturais (SERN) presiza kria ekipa negosiator ida hodi haforsa prosesu sosializasaun ba komunidade sira no mos Secretario Estado Rekursu Naturais (SERN) presiza akumula opiniaun/Input husi parte komunidade sira nebe hela iha fatin refere (Suai Loro no mos Suai Camanasa), nune’e bele identifika meus hodi rezolve preokupasaun husi komunidade.

Jumat, 08 April 2011

Kondisaun Estrada Dare Atu Kotu : Sei Fo Impaktu Ba Aktividade Komunidade Iha Suku Dare




Kondisaun Estrada Dare Atu Kotu :
 Sei Fo Impaktu Ba Aktividade Komunidade Iha Suku Dare

KABLAKIHUN,  Dili, 06-04-2011

"Directur Luta Hamutuk MERICIO AKARA"
Directur Luta Hamutuk "MERICIO AKARA" iha karta popular nebe mak KABLAKIHUN asesu hateten katak: Estrada nebe mak liga Aldeia Fila Be´e Ba Tua ba Aldeia ha´at mak hanesan aldeia Kulau 1, Kulau 2, Lelaus, no Casanava nebe nia kondisaun atu kotu tamba hetan estragus husi udan nebe akontes iha fulan Outubru 2010. Tuir Directur Luta Hamutuk "MERICIO AKARA" Estrada hanesan infrastruktura baziku nebe importante ba prosesu dezenvolvimentu nasional. Estrada sei fasilita aktividade Sosial, Kultura, no Ekonomia komunidade tanba ne'e infrastruktura estrada hotu tenke iha kondisaun nebe diak. 

Iha loron Tersa-Feira 15 Febreiru 2011, Diretur Luta Hamutuk "MERICIO AKARA" hetan konvite sai hanesan orador ba sorumotu ho Autoridade Lokal iha Suku Vera Cruz hodi kolia konaba dezenvolvimentu Infrastruktura iha Sub Distrito Vera Cruz nebe organiza husi UNMIT.  Iha prosesu diskusaun, Luta Hamutuk hetan proposta husi Xefe Suku Dare hodi halo Advokasia ba kondisaun Estrada iha Suku Dare nebe iha kondisaun perigu tamba atu kotu.

Bazeia ba proposta xefe Suku Dare, Luta Hamutuk halo monitoramentu ba estrada né hodi halo levantamentu dadus. Husi resultado monitoramentu né Luta Hamutuk hakarak hato´o difikuldade komunidade iha Suku Dare liu husi karta popular ba Orgaun Estado nasaun né atu bele toma medidas inmediatamente. 

Perfil Suku Dare
Dare Suku ida nebe pertense ba Sub Distrito Vera Cruz, Distrito Dili. Total populasaun iha Suku Dare Hamutuk 3019, kompostu husi total mane hamutuk 1659 no Feto hamutuk 1360, Total uma kain Suku Dare hamutuk 520 husi total Aldeia 10.  75% husi total populasaun moris ho vida Agrikultor, Produtu Lokal mak Agrikultor iha Suku ne'e nia produs mak hanesan Batar, Aifuan, Modo, Cafe no Tua Mutin.

Difikuldade Komunidade
Difikuldade komunidade iha Suku Dare mak Kondisaun estrada nebe mak liga Aldeia Fila Be´e Ba Tua ba Aldeia ha´at mak hanesan aldeia Kulau 1, Kulau 2, Lelaus, no Casanava nebe nia kondisaun atu kotu tamba hetan estragus husi udan nebe akontes iha fulan Outubru 2010. Kondisaun ida né sei fo impaktu ba aktividade importante komunidade iha suku Dare hanesan tuir mai né:

Edukasaun
Kondisaun estrada nebe mak atu kotu né sei fo impaktu ba aktividade edukasaun hanesan kareta sei labele tula hahan merenda eskolar ba eskola primaria ho alunus ±300 pesoas iha eskola primaria Lelaus no sei difikulta alunus ± 50 pesoas nebe eskola iha Pre-Sekundariu Katolika Dare.


Saude
Kondisaun estrada nebe mak atu kotu sei fo impaktu mos ba aktividade komunidade iha seitor saude nia hanesan ambulansia labele ba tula pasiente sira no bele impata programa siska iha aldeia 4 hanesan aldeia Kulau 1, Kulau 2, Lelaus, no Casanava. Iha parte seluk populasaun aldeia 4 hanesan Aldeia Kulau 1, Kulau 2, Lelaus, no Casanava wainhira estrada né kotu susar atu asesu ba sentru saude nebe iha Aldeia Fila Beé Ba Tua hodi halo tratamentu saude.

Ekonomia
Maioria Aktividade ekonomiku komunidade iha suku né mak hanesan iha seitor  negosio kiik/kios  no agrikultura. Tuir dadus nebe mak Luta Hamutuk hetan husi Xefe suku maioria modo nebe mak fornese ba merkado Comoro no Halilaran né mai husi suku Dare iha aldeia Casanava. Maibe wainhira estrada né nia kondisaun la hadia no kotu sei difikulta mos komunidade atu asesu ba merkado.  

Sosio kultural
Aktividade komunidade importante ida mos mak sosio-kultural, atu suporta aktividade ida né estrada iha papel importante atu fasilita komunidade hodi halo komunikasaun sosial no kultural iha suku  Dare ho suku seluk. Maibe wainhira estrada né kotu sei fo impaktu ba aktividade komunidade hirak né no ikus mai komunidade susar hodi halo interaksaun sosio-kultural ho komunidade iha aldeia ka suku seluk.

Observasaun Luta Hamutuk
Bazeia ba monitoramentu input iha leten Luta Hamutuk ho komite hakarak hato’o nia opinaun hanesan tuir mai né:
  • Luta Hamutuk hare katak estrada né importante tebes ba komunidade tamba estrada né fasilita komunidade iha suku Dare iha seitor importante barak hanesan Edukasaun, Saude, Ekonomi no sosio-kultural.
  •  Luta Hamutuk hare katak wainhira estrada né la hetan atensaun husi orgaun estadu sira liu-liu Sekretariu do Estado Obras publiko mak sei fo impaktu ba aktividade komunidade iha suku Dare.
Rekomendasaun
Bazeia ba monitorizasaun nebe mak Luta Hamutuk halo hakarak hato´o rekomendasaun ba orgaun estadu hanesan tuir mai né :
  • Rekomenda ba Primeiru Ministru atu bele hola medidas ba difikuldade mak komunidade Suku Dare infrenta né; hodi bele aloka orsamentu emerjensia iha Sekretariu do Estado Obras Publiko atu bele rehabilita estrada né.
  • Rekomenda ba Parlamentu Nasional Komisaun  G asuntu Infrastruktura atu bele tau matan no prosesa difikuldade mak komunidade Dare infrenta né; atu nune Governu liu-liu Sekretariu do Estado Obras Publiko bele responde inmediatamente ba kondisaun estrada mak atu kotu iha suku Dare.
  • Rekomenda ba Governu liu-liu Sekretariu do Estado Obras Publiko atu halo rehabilitasaun ba estrada nebe nia kondisaun atu kotu, atu nune labele difikulta komunidade iha suku Dare nia aktividade.
kablakihun

Rabu, 30 Maret 2011

Directur Luta Hamutuk MERICIO AKARA, nia intervensaun iha Nivel ASEAN

Manila Iha loron 29 too 31 fulan  March tinan 2011, Directur Luta Hamutuk Partisipa  iha Regional Seminar on Citizen Assessment of Democracy