Jumat, 08 April 2011

Kondisaun Estrada Dare Atu Kotu : Sei Fo Impaktu Ba Aktividade Komunidade Iha Suku Dare




Kondisaun Estrada Dare Atu Kotu :
 Sei Fo Impaktu Ba Aktividade Komunidade Iha Suku Dare

KABLAKIHUN,  Dili, 06-04-2011

"Directur Luta Hamutuk MERICIO AKARA"
Directur Luta Hamutuk "MERICIO AKARA" iha karta popular nebe mak KABLAKIHUN asesu hateten katak: Estrada nebe mak liga Aldeia Fila Be´e Ba Tua ba Aldeia ha´at mak hanesan aldeia Kulau 1, Kulau 2, Lelaus, no Casanava nebe nia kondisaun atu kotu tamba hetan estragus husi udan nebe akontes iha fulan Outubru 2010. Tuir Directur Luta Hamutuk "MERICIO AKARA" Estrada hanesan infrastruktura baziku nebe importante ba prosesu dezenvolvimentu nasional. Estrada sei fasilita aktividade Sosial, Kultura, no Ekonomia komunidade tanba ne'e infrastruktura estrada hotu tenke iha kondisaun nebe diak. 

Iha loron Tersa-Feira 15 Febreiru 2011, Diretur Luta Hamutuk "MERICIO AKARA" hetan konvite sai hanesan orador ba sorumotu ho Autoridade Lokal iha Suku Vera Cruz hodi kolia konaba dezenvolvimentu Infrastruktura iha Sub Distrito Vera Cruz nebe organiza husi UNMIT.  Iha prosesu diskusaun, Luta Hamutuk hetan proposta husi Xefe Suku Dare hodi halo Advokasia ba kondisaun Estrada iha Suku Dare nebe iha kondisaun perigu tamba atu kotu.

Bazeia ba proposta xefe Suku Dare, Luta Hamutuk halo monitoramentu ba estrada né hodi halo levantamentu dadus. Husi resultado monitoramentu né Luta Hamutuk hakarak hato´o difikuldade komunidade iha Suku Dare liu husi karta popular ba Orgaun Estado nasaun né atu bele toma medidas inmediatamente. 

Perfil Suku Dare
Dare Suku ida nebe pertense ba Sub Distrito Vera Cruz, Distrito Dili. Total populasaun iha Suku Dare Hamutuk 3019, kompostu husi total mane hamutuk 1659 no Feto hamutuk 1360, Total uma kain Suku Dare hamutuk 520 husi total Aldeia 10.  75% husi total populasaun moris ho vida Agrikultor, Produtu Lokal mak Agrikultor iha Suku ne'e nia produs mak hanesan Batar, Aifuan, Modo, Cafe no Tua Mutin.

Difikuldade Komunidade
Difikuldade komunidade iha Suku Dare mak Kondisaun estrada nebe mak liga Aldeia Fila Be´e Ba Tua ba Aldeia ha´at mak hanesan aldeia Kulau 1, Kulau 2, Lelaus, no Casanava nebe nia kondisaun atu kotu tamba hetan estragus husi udan nebe akontes iha fulan Outubru 2010. Kondisaun ida né sei fo impaktu ba aktividade importante komunidade iha suku Dare hanesan tuir mai né:

Edukasaun
Kondisaun estrada nebe mak atu kotu né sei fo impaktu ba aktividade edukasaun hanesan kareta sei labele tula hahan merenda eskolar ba eskola primaria ho alunus ±300 pesoas iha eskola primaria Lelaus no sei difikulta alunus ± 50 pesoas nebe eskola iha Pre-Sekundariu Katolika Dare.


Saude
Kondisaun estrada nebe mak atu kotu sei fo impaktu mos ba aktividade komunidade iha seitor saude nia hanesan ambulansia labele ba tula pasiente sira no bele impata programa siska iha aldeia 4 hanesan aldeia Kulau 1, Kulau 2, Lelaus, no Casanava. Iha parte seluk populasaun aldeia 4 hanesan Aldeia Kulau 1, Kulau 2, Lelaus, no Casanava wainhira estrada né kotu susar atu asesu ba sentru saude nebe iha Aldeia Fila Beé Ba Tua hodi halo tratamentu saude.

Ekonomia
Maioria Aktividade ekonomiku komunidade iha suku né mak hanesan iha seitor  negosio kiik/kios  no agrikultura. Tuir dadus nebe mak Luta Hamutuk hetan husi Xefe suku maioria modo nebe mak fornese ba merkado Comoro no Halilaran né mai husi suku Dare iha aldeia Casanava. Maibe wainhira estrada né nia kondisaun la hadia no kotu sei difikulta mos komunidade atu asesu ba merkado.  

Sosio kultural
Aktividade komunidade importante ida mos mak sosio-kultural, atu suporta aktividade ida né estrada iha papel importante atu fasilita komunidade hodi halo komunikasaun sosial no kultural iha suku  Dare ho suku seluk. Maibe wainhira estrada né kotu sei fo impaktu ba aktividade komunidade hirak né no ikus mai komunidade susar hodi halo interaksaun sosio-kultural ho komunidade iha aldeia ka suku seluk.

Observasaun Luta Hamutuk
Bazeia ba monitoramentu input iha leten Luta Hamutuk ho komite hakarak hato’o nia opinaun hanesan tuir mai né:
  • Luta Hamutuk hare katak estrada né importante tebes ba komunidade tamba estrada né fasilita komunidade iha suku Dare iha seitor importante barak hanesan Edukasaun, Saude, Ekonomi no sosio-kultural.
  •  Luta Hamutuk hare katak wainhira estrada né la hetan atensaun husi orgaun estadu sira liu-liu Sekretariu do Estado Obras publiko mak sei fo impaktu ba aktividade komunidade iha suku Dare.
Rekomendasaun
Bazeia ba monitorizasaun nebe mak Luta Hamutuk halo hakarak hato´o rekomendasaun ba orgaun estadu hanesan tuir mai né :
  • Rekomenda ba Primeiru Ministru atu bele hola medidas ba difikuldade mak komunidade Suku Dare infrenta né; hodi bele aloka orsamentu emerjensia iha Sekretariu do Estado Obras Publiko atu bele rehabilita estrada né.
  • Rekomenda ba Parlamentu Nasional Komisaun  G asuntu Infrastruktura atu bele tau matan no prosesa difikuldade mak komunidade Dare infrenta né; atu nune Governu liu-liu Sekretariu do Estado Obras Publiko bele responde inmediatamente ba kondisaun estrada mak atu kotu iha suku Dare.
  • Rekomenda ba Governu liu-liu Sekretariu do Estado Obras Publiko atu halo rehabilitasaun ba estrada nebe nia kondisaun atu kotu, atu nune labele difikulta komunidade iha suku Dare nia aktividade.
kablakihun

Rabu, 30 Maret 2011

Directur Luta Hamutuk MERICIO AKARA, nia intervensaun iha Nivel ASEAN

Manila Iha loron 29 too 31 fulan  March tinan 2011, Directur Luta Hamutuk Partisipa  iha Regional Seminar on Citizen Assessment of Democracy



Kamis, 17 Maret 2011

Alokasaun Projektu OGE Tinan 2011 ba Sub Distrito Bazartete Seidauk Refleta Komunidade nia Nesisidade


Alokasaun Projektu OGE Tinan 2011 ba Sub Distrito Bazartete Seidauk Refleta Komunidade nia Nesisidade


Intrudusaun

Mericio Akara
Diretur Luta Hamutuk
Tinan 2011 Komite/KMSPDI kontinua halo monitoramentu ba alokasaun projektu iha Distrito Liquisa ho total projektu 38. Projektu hirak né aloka husi kategoria orsamentu capital grant no despezas kapital dezenvolvimentu. Husi kategoria orsamentu rua né kada kategoria hetan alokasaun projektu hanesan tuir mai né: Capital Grant hetan alokasaun projektu 7 no Despezasa Kapital Dezenvolvimentu hetan alokasaun projektu 31 (Livru proposta OGE 2011 no.3). Husi total alokasaun projektu hirak né kada sub distrito hetan alokasaun projektu hanesan tuir mai né: Sub Distrito Liquisa hetan alokasaun projektu hamutuk 13, Sub Distrito Bazartete hetan alokasaun projektu hamutuk 13, no Sub Distrito Maubara hetan alokasaun projektu hamutuk 12.
     
Total alokasaun projektu 13 ba Sub Distritu Bazartete sekretariadu tekniku komite identifika katak alokasaun projektu husi kategoria capital grant hamutuk projektu 4 no dezpezas kapital dezenvolvimentu hamutuk projektu 9. Husi lista projektu nebe aloka ba Sub Distrito Bazartete, komite sei fokus hodi halo monitorizasaun ba projektu 6 hanesan iha tabela tuir mai né:
No
Tipo Projektu
Orsamentu ($,000)
Sukus
Ministeriu
1
Konstruksaun Sistema bemos solar Cell iha Suco Leorema Sub-Distrito bazartete-Liquica
180
Suco Leorema
MI
2
Konstruksaun Sistema bemos iha Aldeia Caicoleto –Suco Metagou –Bazartete,Liquica
120
Suco Metagou
MI
3
Perfurasaun be’e mos iha Suco Lauhata ,Bazartete-Liquica
160
Suco Lauhata
MI
4
Konst.Posto SISCA Maumeta Lau Suco Maumeta
33
Suco Maumeta
MAEOT
5
Konstruksaun Be’e mos ba Aldeia 5 iha Suco Ulmera 
27
Suco Ulmera
MAEOT
6
Konstruksaun EP Filial Hunbuti Suco Tibar
35
Suco Tibar
MAEOT

Observasaun Luta Hamutuk/Komite
Bazeia ba monitoramentu input iha leten Luta Hamutuk ho komite hakarak hato’o nia opinaun hanesan tuir mai né:
  • Alokasaun projektu ba Sub Distrito Bazartete seidauk refleta didiak nesesidade komunidade, tamba ladun iha konsultasaun nebe diak.
  • Alokasaun projektu ba Sub Distrito Bazartete barak maibe la iha alokasaun projektu atu halo kontruksaun estrada nebe liga sub distrito Bazartete ho sub distrito liquisa nebe nia kondisaun la diak
  • Kondisaun eskola filial pre sekundariu Fatumasi nebe nia kondisaun la favoravel hodi halao prosesu aprendizajen maibe la iha alokasaun orsamentu hodi hadia eskola né.
  • Kondisaun eskola primaria filial Fahilebu nebe menus sala maibe la iha alokasaun orsamentu hodi aumenta sala ba eskola filial né.
  • Alokasaun projektu ba Sub Distrito Bazartete seidauk iha balansu tamba laiha alokasaun projektu ba seitor agrikultura nebe importante tebes ba komunidade.
  • Alokasaun projektu nebe la iha balansu sektoral ikus mai sei hamosu deit disigualidade sektoral iha prosesu dezenvolvimentu nebe halo dezenvolvimentu la lao harmonia
Rekomendasaun
Bazeia ba monitoramentu no opinaun hirak iha leten Luta Hamutuk no Komite hakarak rekomenda ba Governu  hanesan tuir mai né:   
  • Rekomenda ba Governu wainhira halo planu tenke bazeia ba konsultasaun ho komunidade, atu nune alokasaun projektu bele responde duni komunidade nia nesisidade
  • Rekomenda ba Ministeriu Edukasaun atu aloka orsamentu hodi rehabilita eskola filial pre-sekundariu Fatumasi nebe nia kondisaun la diak atu halao prosesu aprendizajen
  • Rekomenda ba Ministeriu Edukasaun atu aloka orsamentu hodi aumenta sala ba eskola primaria filial Fahilebu nebe sei menus sala
  • Rekomenda ba Ministeriu Infrastruktura atu halo kontruksaun ba Estrada nebe mak liga Sub Distrito Bazartete ho Sub Distrito Liquisa atu nune bele fasilita diak liu komunidade nia asesu ba merkado, Saude, Edukasaun no servisu polisia nian ba siguransa.
  • Rekomenda ba Ministeriu Agrikultura atu halo planu mos ba dezenvolvimentu agrikultura iha Sub Distrito Bazartete hanesan kafe nebe potensia boot tebes maibe seidauk iha atensaun
  • Rekomenda ba Governu atu halo planu dezenvolvimentu integradu atu nune labele hamosu disigualidade sektoral
KABLAKIHUN.blogspot.com

Estabelesementu PETRONATIL. E.P Timor-Leste


Estabelesementu National Oil Company (PETRONATIL. E.P)

 Dili, 16, KABLAKIHUN.blogspot.com

Rezultado husi monitoramentu nebe  mak halao husi LUTA HAMUTUK ba planu Governu ba Estabelesementu PETRINATIL E.P Timor-Leste nian nebe mak KABLAKIHUN.blogspot.com asesu mak hanesan: 
  
Tuir Directur Luta Hamutuk (MERICIO AKARA) hatenten katak; Dezenvolvimentu area Industria mina no gas nudar responde preokupasaun hodi kontrola rikusoin Timor-leste, rikusoin ne’e nudar prosperiadade Estado no sai hanesan fundamentu Ekomonia Timor-Leste nian. Objective Dezenvolvimentu area Industria minarai no gas hodi hasae rendimentu Ekonomia Timor-Leste. Nudar pratika Estado Timor-Leste hodi partisipa direitamente iha aktividades Petroliferu nian.  

MERICIO AKARA mos hateten katak Estabelesementu PETRONATIL E.P ne'e bazeia ba Lei Actividade Petroleum nebe sai Fundamentu ba Governu Timor-Leste hodi halo dekretu Lei ida sai baze ba Estabelesementu Kompania Mina Nasional Timor-Leste nian, bazeia ba proposta Decreto-Lei no / 07de 2007 ba Estabelesementu Kompania Mina Nasional (Estatutos da Petróleo, Gás E Energia de Timor-Leste–Petrotil E.P.) hodi kontribui ba dezenvolvimentu Ekonomia Timor-Leste, hasae teknologia no dezenvolve rekursu humanau nebe diak hodi garante dezenvolvimentu rekursus naturais nian.      

Parte Sekertariu Estado Rekursu Naturais  hala’o ona konsultasaun ba Dekretu Lei ne’e, hodi rona opiniaun husi komunidades, no rona komunidades sira nia sujestaun konaba oinsa atu harii Kompania Mina nasional ida no oinsa Kompania Mina Nasioanal ne’e funsiona. Dekretu Lei ne’e agora iha prosesu diskusaun iha nivel Konseillu Ministru. Bazeai ba dekretu Lei ne’e, Institusaun Luta Hamutuk hala’o monitoramentu ba prosesu Estabelesimentu Kompania Mina Nasional Timor-Leste (PETRONATIL.E.P), no Luta Hamutuk konsege rekolla dadus/informasuan konaba Estabelesementu Kompania Mina Nasional mak haensan:  

Rezultadu Monitoramentu nebe mak Institutu Luta Hamutuk hala’o mak hanesan: 
Bazeia ba rezultadu monitormentu nebe mak hala’o husi Institutu Luta Hamutuk, bainhira partisipa iha prosesu Sosializasaun no mos hala’o monitoramentu ba prosesu  Estabelesementu iha Sekertario Estado Rekursu Naturais (SERN), realidade hatudu katak:       
  1. Kompania mina nasional nia knar atu partiisipa iha prosesu dezenvolvimentu industria minarai no gas nian iha Timor-Leste. Aktividades husi kompania mina iha tinan 5 nia laran mak hanesan: Kompania mina nasional hala’o klean liu tan Estudu Viabilidade ba aktividades petroleum nian, partisipa iha aktividades transportasaun minaria no gas nian hanesan, LNG, Refinery, Supply Base, no komersial ba produsaun nian. Partisipa kompania mina iha aktividades petroleum ne’e ho montante 20% iha aktividades esplorasaun no produusaun mina no gas nian iha Timor-Leste no mos iha tasi Timor.
  2. Kompania mina nasional hetan finansimentu husi OGE, finansiamentu ne’e ho montante US$ Milliaun 2 bazeia ba Dekretu Lei ne’e kompania mina nasional  hetan fundo no bele kria fundus reserve ida hodi Investe iha projetus aktividades Petroleum nian, kriasaun fundo rezerva ne’e hodi atende despezas bainhira kompania mina partisipasaun no halao aktividades operasaun petroleum nian.
  3. Preparasaun Rekursu Humanu seidauk masimu tanba la iha treinamentu ba Timor Oan hodi hasae konesementu Timor Oan atu bele partisipa iha Aktividade Petroleum nian, Bolsus Estudus ba Timor oan ba iha area Minarai no gas nian sei limitadu.
Prosesu estabelesemintu Kompania Mina Nasional, parte SERN hala’o ona sosialisasaun liu husi Workshop Regional ba Autoridade Local  no mos Sosiadade Civil. Sosialisasaun ida ne’e hala’o hodi rona Input husi Komunidades no mos Autoridades lokais sira konaba oinsa atu harii Kompania Mina Nasional. Prosesu monitoramentu ne’e hala’o hodi hare’e prosesu estabelesementu Kompania Mina Nasional ne’e lao tuir Politika no Objectivuu nasional

Opiniaun Luta Hamutuk:     
Bazeia ba rezultadu monitorisazaun ba prosesu estabelsementu Kompania Mina Nasional ne’e, Luta Hamutuk hato’o Pontus konsiderasaun ba prosesu estabelesimentu Kompania Mina Nasional. Pontus konsiderasaun mak hanesan tuir mai ne’e:
  1. Bazeia ba rezultadu monitoirizasaun husi LUTA HAMUTUK konkluza katak prosesu atu harí/Estabelesemento Kompania Mina Nasional seidauk lao didiak tanba Lei ba NOC rasik seidauk Aprova, tanba ne’e labele halo investimentu Orsamentu barak ba Kompania Mina Nasional.  Tanba ne’e kompania mina define uluk nia strategy ba investimentu nian ne’e, kompania mina halao investimentu iha parte nebe mak sai prioridades ba iha tinan 5-10 mai,
  2. Finansiamentu ba Kompania mina nasional, presiza injecta husi OGE iha primeira fase. Kompania mina presiza define investimentu iha area nebe no investimentu mak atu halo tuir kapasidade Timor-Leste no tuir kondisaun Timor-Leste. Hodi nune’e investimentu nebe mak halao bele fo retornu diak ba Timor-Leste.
  3. Presiza  hala’o sosializasaun barak konaba Kompania Mina Nasional no mos objective Kompania Mina Nasional ne’e, presiza akumula opiniau/Input husi parte Akademik/universitariu sira iha Timor-Leste no mos komunidade em geral
  4. Antes estabelese Kompania Mina Nasional husu ba parte SERN para fasilita treinamentu barak ba Timor Oan no SERN halao konsultasaun ba Universitariu sira iha Timor-Leste hodi fo kapasitasaun iha area manajementu no mos area nebe mak relevante ho Petroliferu nian hodi nune’e bele prepara Rekursu Humanu iha future bele compete iha area industria minarai no gas nian.
 KABLAKIHUN.blogspot.com 

Kamis, 03 Maret 2011

Profile Directur LUTA HAMUTUK "Mericio Juvinal Dos Reis "AKARA""



Mericio Juvinal Dos Reis, ho idade 37, ho naran amor   "AKARA", moris iha Sub-Distrito ILIOMAR iha loron 19 Janeiro 1974. AKARA kompleta nia Estudu Antropolojia iha Universidade Indonézia (UI) Jakarta. Agora dadaun nia nudar Direitor Institutu Luta Hamutuk. AKARA bele koalia Lian "Tetum, Espanol, Indonézia no Inglesh". Nia remata nia Escola Primaria No 1 iha Sub-Distritu ILIOMAR, Escola Pre-secundaria katoliku João Paulo II ILIOMAR no Escola Secundaria No 1 Dili (SMAN 1 DILI). 





Dili; Timor POST,01-03-2011

Jumat, 25 Februari 2011

Directur Luta Hamutuk Mericio "AKARA": Timor-Leste Mantein ho Dolar

Timor Post, 25-02-2011

Directur Luta Hamutuk Mericio "AKARA" hateten katak, Ita lalika ansi atu iha moeda rasik. Kontinua de'it ho Moeda ne'ebe mak uza tiha ona hodi hametin liu dezenvolvimentu ekonomia rai laran.

"AKARA" hatoo kestaun ne'e relasiona ho Governu nia planu atu Harii banku Centra iha Timor-Leste ne'ebe ho intensaun loke dalan atu iha Futuru Timor-Leste bele iha moeda rasik.