Selasa, 16 November 2010

Governu Altera Lei Fundo Petroliferu

Governu Altera Lei Fundo Petroliferu 
Directur Luta Hamutuk mericio AKARA : Kuidadu Malisan Wainhira Uza sala
Diario nasional : 15-11-2010 

Media KABLAKIHUN blogspot

Minggu, 14 November 2010

Launched a new official website of the Institution

Launched a new official website of the Luta Hamutuk Institution

Directur Luta hamutuk "MERICIO AKARA" 
Today, 14 November 2010, the Director of Luta Hamutuk Institute," Mericio Akara", has launched a new official website of the Institution. The launching was attended by several medias in Timor Leste as well as all Luta Hamutuk staff. The Director has mentioned that "the new website can be a means of Luta Hamutuk’s advocacy. It is also a way to communicating all Luta Hamutuk’s programs and activities to national audiences and to the international communities. After the launching done, we then celebrate it by having a lunch toghether at Akara’s house. The struggle continue, Companeiros!

Please do visit us at: www.lutahamutukinstitute.org















Media KABLAKIHUN blogspot

dw

Kamis, 11 November 2010

Submisaun Luta Hamutuk:

“Perspektivas no Pozisaun Luta Hamutuk Hasoru Plano Guverno hodi Altera Lei no. 9/2005 Fundo Petroliferu”


"Mericio AKARA" Directur LUTA HAMUTUK  

Realidade diak ida mak, wainhira lei Fundu Petroliferu aprova iha tinan 2005 iha konsultasaun luan ba entidades barak, inklui komunidade sira no lei ne’e aprova ho unaminidade iha Parlamentu Nasional. Agora dadaun konsultasaun halo deit ba ema oituan deit ka ema elit deit; la-refleta espiritu unaminidade. Signifika katak, guverno la-konsiente ho pratika diak nebe mak ita hotu liu tiha ona.

Preokupasaun Luta Hamutuk nian mak, oras ne’e dadaun krize finanseira global seidauk rekopera no seidauk hatene lolos to’o bainhira remata. Tamba-ne’e, alterasaun ba Lei no. 9/2005 Fundo Petroliferu, liliu ba artigo 15 kona-ba regras investimentu tenki konsidera aspektu barak no labele konsidera deit oinsa atu hetan osan barak hodi uza. Investimentu ne’e longu prazu tamba ne’e lalika ansi liu. Iha tinan hirak liu ba wainhira Fundu ne’e harii Petroleum Fund, sistema Fundus Timor Leste  hetan ranking 3 iha mundu. Maibe depois iha tinan 2008 to’o 2010 iha estudu husi Senhor Edwin M. Truman ne’ebe publika iha website Peterson Institute (www.petersoninstitute.org)  hatudu katak, Petroleum Fund Timor Leste tun liu ona ba ranking 10. Tuir estudu institutu ne’e, iha komponente prinsipal hat mak sira foti hodi sukat  mak hanesan: estruktura hetan valor 100, Governance 43, Akuntabilidade no transparensia 100 no Atitude ka Behavior 75. 

Luta Hamutuk hakarak hato’o nia perspektivas no pozisaun forte ba proposta Governu RDTL nian hodi altera Lei no. 9/2005 Fundu Petroliferu, liu-liu ba iha artigu espesifiku sira mak hanesan: artigu 2, 9, 11, 12, 14, 15, 17 no 24.
  
PERSPEKTIVAS NO POZISAUN LUTA HAMUTUK

1.    Artigu 2.1. i; iha proposta Governu hatete katak: ”Operational Manager” means the Central Bank or any other public entity established by the National Parliament to manage the Petroleum Fund.

Diak liu mantein nafatin OPERASIONAL MANAGER ne’ebe mak hala’o husi Bank Payment Authority/BPA (futuru Banco Central) no la presiza hari’i tan instituisaun publiku seluk atu sai operasional manager. Tamba Timor Leste konsege estabelese instituisaun publiku barak tebes, maibe difisil atu  hetan ninia akuntabilidade. Nune’e mos Banco Central (BPA) iha ona esperiensia durante tinan 5 ona no sira hatudu duni kapasidade no integridade hodi halo jestaun ba Fundu Petroliferu.

2.    Artigu 9.d.; proposta alterasaun husi Governu hatete:  ‘Justification as to the reason why it is in the long term of Timor Leste to transfer an amount exceeding the Estimated Sustainable Income”.

Iha alternativu rua mak hanesan, mantein nafatin textu original ka lalika halo alterasaun ho lei ne’ebe vigora. Orsamentu Geral Estadu mos hanesan investimentu ida iha rai laran, tamba ne’e presiza iha esplikasaun detallu kona-ba retornu saida mak atu hetan depois foti liu rendimentu sustentavel. Retornu ne’e bele retornu sosial no bele retornu ekonomiku. Tamba-ne’e, Luta Hamutuk la-konkorda ho proposta governu  katak halo deit justifikasaun. Tamba justifika ne’e razaun ka eplikasaun motivu maibe la-esplika saida mak bele ita hetan wainhira foti liu Rendimento Sustentavel Estimado (RSE). Tamba osan ne’e atu investe ba Orsamentu Geral do Estadu no la-uza ba konsumu deit.

Alternativu seluk mak bele hasai tiha pontu ”d” husi artigu 9  no diak liu hasa’e deit Rendimento Sustentavel Estimadu (RSE) ba iha 3% - 4%. Artigu ne’e bele iha interpretasaun barak no depende ba interese. Tamba-ne’e, Luta Hamutuk propoin diak lei fo dalan deit katak Governu bele hasai 3% ka 4 % depende ba retornu real husi investimentu finanseiru no kapasidade atu esekuta Orsamentu Geral do Estadu.

3.    Artigu 12.2.a; External Investment Managers

Governu propoin alterasaun hanesan: “ The external Investment Manager is a legal person with suffisient equity capital and adequate guarantees and insurance against operational risks”. External manager ne’e laos a legal person maibe a legal collective person ka instituisaun. Tenki tau klaru iha lei atu nune’e labele mosu interpretasaun oioin iha futuru.

4.    Artigu 15; Regras Investimentu

Governu propoin atu muda  persentagem investimentu ba Obrigasoens 50% no Equities 50%. Mudansa ne’e lori risku boot liu ba Fundu Petroliferu. Oras ne’e dadaun mundu sei iha hela krize finanseira global no objektivu investimentu ne’e longo prazu. Tamba-ne’e, Luta Hamutuk hanoin iha opsaun rua mak bele foti; primeiru mantein ho lei nebe agora vigora hela (Lei no. 9/2005 Fundo Petroliferu) hanesan 90% ba obrigasoens no 10% ba equities. Ita bele altera deit ba obrigasoen atu diversifika ba moeda seluk no labele investe deit iha moeda Dollar EUA. Dalan seluk mak: investe 75% iha diversifikasaun investimentu iha moeda seluk (laos Dollar EUA deit) no 25% bele investe ba equities maibe tenki halo gradualmente laos dala ida deit. No investimentu equities bele investe liu husi Banco Comersial ne’ebe opera iha Timor Leste, tamba ho razaun katak Banco Central/BPA iha nia funsaun atu kontrolla Banco Comersial sira nebe mak opera iha Timor Leste.

Kona ba 5% investe iha instrument seluk hanesan real estate diak liu altera tiha deit tamba nasaun balu  (ezemplo klasiku: Nauru) ne’ebe monu ona ba malisan tamba sala investimentu. Ninia esperiensia hatudu ona ba investimentu hanesan ne’e lori risku boot;  nomos tenke tau konsiderasaun maximu ba iha kriteria ka standard rating ba kompañia tuir nafatin lei ne’ebe mak sei vigora.

5.    Artigu 17; Investment Advisory Board (IAB)

Iha proposta alterasaun hatete katak: Primeiru Ministru mak hatudu ema nain tolu ba membru Investment Advisory Board (IAB), no ema nain rua seluk mak hanesan Director Tesouro no representante BPA mak automatikamente sai membru IAB tamba sira nia kna’ar. Tuir opiniaun Luta katak diak liu IAB husik hanesan orgaun independente ida no ninia membru nomeia husi Ministra Finansas nain rua no ema ida nomeia husi Parlamentu Nasional.

Hodi nune bele hado’ok membro IAB husi intervensaun politika, tamba posisaun hirak ne’e hanesan posisaun tekniku.

REKOMENDASAUN

A.    Governu liu husi Ministeriu Finansas katak:
  1. Ministeriu Finansas atu loke konsulta luan liu tan kona-ba alterasaun lei ne’e no buka konsensus husi entidades hotu no Partidus Politiku hotu.
  2. Alterasaun ne’ebe halo tenki tuir duni Konstituisaun Republika, artigo 139 kona-ba rezerva finanseiro obrigatorio.
  3. Halo diversifikasaun investimento 75% ba moeda seluk, no bele investa 25% ba iha equities inklui equities  husi banku nebe mak opera iha Timor Leste ho maneiras gradualmente no laos dala ida deit. Ho razaun katak, hamenus risku tamba Banco Central/BPA mos bele kontrolla.
  4. Investimentu tenki halo iha instituisaun ka legal collective person labele investe iha legal individual.
  5. Investment Advisory Board tenki nafatin independete hodi fo asesoria ba Ministra/o Finansas.
  6. Operasional Manager fo fiar nafatin ba Bank Payment Authority/BPA (Futuru Banco Central).



B.   Parlamentu Nasional katak:
  1. Presiza buka dalan atu buka Konsesus ba aprovasaun alterasaun Lei Fundu Petroliferu no labele altera tuir maioria nia hakarak deit. Tamba Fundu ne’e hanesan rekursu estadu nian no rekursu uniku ba finansiamentu dezenvolvimentu nasional.
  2. Parlamentu Nasional hanesan reprezentante no mata dalan povu Timor Leste tenki dezenvolve no hari’i guia etika ba investimentu Fundu Petroliferu Timor Leste atu nune’e Fundu Petroliferu labele investe ba investidores  ne’ebe viola direitu Humanus, industria kilat no seluk tan.
Dili: 11 de November 2010
  
Mericio Akara
Direitor Luta Hamutuk
Tel: (+670) 724 3966

Media KABLAKIHUN 





Palavras de Inspiração

Palavras de inspiração "Mericio AKARA"

Mericio AKARA, Directur Luta Hamutuk Institute
"Ema nebe mak Forte, nia tenke hatene nia frakeza no prontu para simu kritika". 

Luta Hamutuk la iha buat ida, iha deit mak "Matenek  Oituan", mak atu fahe ba ema hotu, fahe ba imi hotu Pontu Fokal Luta Hamutuk sira. Ita nia mehi mak LUTA BA JUSTICA ba ema hotu, tan ne'e Hau husu ba Pontu Fokal Luta Hamutuk sira hotu para kontinua nafatin mehi ida ne'e to'o ita atinji ita nia mehi ne'e.

Lian Inpirasaun  ida ne'e hato'o bainhira loke aktividade Kalan Kultural iha Treinamentu ba Pontu Fokal Luta Hamutuk  nian. 
(Dare, Dili Timor Leste 2010)

Media KABLAKIHUN blogspot 
dw  

Selasa, 09 November 2010

Governu Timor Leste atu Impresta Osan

Directur LUTA HAMUTUK "Mericio AKARA"  SUJERE TENKE IHA SISTEMA KONTROLU 
IDA BE PROPRIU
Directur Luta Hamutuk Institute, "Mericio AKARA"

KOMUNIKADU DA IMPRENSSA


Directur LUTA HAMUTUK instritute, partisipa iha Trainamentu
ba Fokal Point Luta Hamutuk nian, iha DARE foin lalais ne'e
.
Aprovisionamentu hanesan parte ida importante iha ezekusaun Orsamentu Geral do Estado nebe iha funsaun atu estabelese mata dalan ba individu ka kompania nebe simu knar hodi buka ka aranja eqipamentus no bens e servisu nebe presiza iha implementasaun projetu. Mata  dalan, mekanismu no prosesu aprovisionamentu ida mak propriadu no adekuadu presiza hodi bele hatudu transparensia no bele hetan kompetisaun nebe diak nune bele atinji objetivu efisiensia, prevene fraud nomos korupsaun iha aktividades aprovisionamentu nia laran.

Atu garante transparensia ida ne’e presiza iha papel ba sociadade sivil hodi tau matan ba iha implementasaun mata dalan aprovisionamentu nomos mekanismu hirak nebe estabelese tiha ona tuir lei. Luta Hamutuk hanesan sosieadade sivil nebe iha liña primeiru ba asuntu transparensia iha Timor Leste iha komitmentu maka’as atu loke espasu ba papel tau matan iha aktividades aprovisionamentu estadu nian liu husi Orsamento Geral do Estado.

Ho hanoin hirak ne’e Luta Hamutuk nebe durante ne’e halo monitoramentu, Peskiza no advokasia ba orsamentu geral do estado hanoin katak,  atu halo advokasia nebe mak sei forte liu presiza involvimento komunidade hanesan autor hodi halo advokasia tamba komunidade hanesan benefisiariu ba dezenvolvimentu. Atu realiza hanoin hirak ne’e Luta Hamutuk fo tan espasu ida ba oin ho halao workshop aprovisionamentu ba focal point no membru Luta Hamutuk iha dia 5 – 6 de Novembro 2010.

Objetivu husi workshop ida ne’e atu fo kuñesimentu forte konaba prosesu aprovsionamentu ba Focal Point no membru Luta Hamutuk liu husi fahe esperensia nune bele hetan kapasidade sufisiente hodi desenvolve aprosimasaun apropriadu wainhira halao monitorizasaun ba aktividades aprovisionamentu publiku.
  
PROSESU IMPLEMENTASAUN WORKSHOP

Iha data dia 6 de Novembro 2010, Intitusaun Luta Hamutuk realiza workshop prosesu aprivisionamentu publiku. Workshop ne’e halao iha Salao inkontru St. Ignatio DARE - Dili. Partisipantes hamutuk 35 pesoas nebe kompostu husi Focal Point aktivu Luta Hamutuk iha distritu Dili, Viqueque, Aileu, Oequse, Ainaro no Liquisa inklui membru Luta Hamutuk.

Fasilitador ba workshop ida ne’e mai husi Komisaun Europeia, Senhor John Blunt- Espesialista Aprovisionamentu publiku nomos husi Ministeriu Finansas RDTL nebe representa husi Direitor Aprovisionamentu ho nia ekipa hamutuk ema nain hat.

Fasilitador husi Komisaun Europeia apresenta sistema no mekanismu aprovisionamentu in jeral no apresenta decretu Lei Aprovisionamentu iha Timor Leste. Senhor John Blunt apresenta mos konaba realidade implementasaun aprovisionamentu iha Timor Leste. Senhor John identifika katak kuaze 70% Orsamentu Geral do Estado liu husi prosesu aprovisionamentu nune presiza duni tau atensaun hodi halo monitoramentu husi Sosieadade Sivil, hanesan Luta Hamutuk iha mos papel importante atu hare’e tuir lalaok aprovisinamento iha Timor Leste. Iha mos sesaun diskusaun no partisipantes sira aktivu no husu Senhor John nia pontu de vista konaba aprovisionamentu no mos oinsa bele hadia diak liu tan aprovisionamentu iha Timor Leste.

Fasilitador husi Ministeriu Financas nebe representa husi Direitor Aprovisionamentu ho nia ekipa apresenta istoria ezekusaun Orsamentu Geral do Estado komesa husi tinan 2006 to’o 2010, mudansa rejime legal tinan 2010, funsaun geral aprovisionamentu, Estrutura Organiku Dirasaun Aprovisionamentu no mos Orsamentu Geral do Estado 2010. Iha nia esplikasaun pontus lubuk tekniku ba aprovisionamento iha Ministério Finansas, nune loke liu tan Luta Hamutuk nia perspektivas sobre servisu tekniku nian, husi prosesu publikasaun tender, dokumentus tender, seleksaun proposta husi kontrator sira, pagamento projeto, implementasaun projeto nomos monitorizasaun e evaluasaun nian.


PONTUS SENTRAL IMPORTANTE MAK KONSEGE IDENTIFIKA
1.    Atu hetan kualidade aprovisionamentu prezisa iha kompitisaun ba buat 3 (tolu) mak hanesan: espesifikasaun servisu/ekipamentus, tempu entrega servisu/ekipamentus no folin nebe diak ba servisu/ekipamentus;
2.    Single Source hanesan tekniku aprovisionamentu ida mak uza ba iha situasaun emerjensia maibe rekonyese katak iha risku ba efisiensia, prevene fraud, no mos korupsaun;
3.    Aprovisionamentu hanesan parte ida importante iha Ezekusaun Orsamentu Geral do Estado nune perzisa hametin Instituisaun no kapasitasaun staff nebe implementa ka halao prosesu  aprovisionamentu;
4.    Kuaze 70% Orsamentu Geral do Estado liu husi prosesu aprovisionamentu nian;
5.    Ezekusaun Orsamentu Geral do Estado komesa tinan 2006 to’o 2009 hatudu progresu diak maibe iha tinan 2010 ate 3 de Novembro 2010 foin mak atinji 50% in cash;
6.    Preokupasaun husi partisipantes konaba existensia Sekretariu Teknik Aprovisionamentu nebe iha knar halo monitorizasaun hafoin Vice Primeiru Ministro asuntu Boa Governasaun resigna a’an;
7.    Pontu de vista Senhor John Blunt, espesilista Aprovisionamentu ida husi Komisaun Europeia hateten katak iha Timor Leste iha ona sentimentu nebe luan katak korupsaun akontese duni maibe perzisa servisu maka’as hudi hatudu faktus nomos vontade estado nian hodi fasilita preokupasaun publiku.

REKOMENDASAUN HANESAN PLANO ASAUN
Luta Hamutuk hanesan Sosieadade Sivil nebe iha liña primeiru ba asuntu transparensia iha Timor Leste iha komitmentu maka’as atu loke espasu ba papel tau matan iha aktividades aprovisionamentu Estadu nian liu husi Orsamento Geral do Estado. Liu husi komunikadu da Imprenssa ida ne’e Luta Hamutuk hato’o nia rekomendasaun hanesan tuir mai:
1.    Timor Leste iha ona leis ba  aprovisionamentu publiku nian, nune-mos prosesu aprovisionamentu komesa desentraliza mos ba iha nível ministério nomos instituisaun estado balun. Prosesu aprovisionamentu iha ministeriu ida-idak sempre hetan akompanhamentu nomos superviziona husi Ministerio Finansas. Nia problema seluk mak, instituisaun estado hanesan Parlamento Nasional (PN) nebe mak nia funsaun hodi fiskaliza orsamento presiza mos halo kontrollu ba prosesu aprovisionamento iha neba. Se los mak iha poder hodi monitora sira nia aprovisionamentu iha neba? Tamba-ne’e, Luta Hamutuk rekomenda ba PN nomos guverno hodi hari’i orgaun externu ida (oversight body) iha PN hodi hare’e tuir sistema aprovizionamentu mak PN halo. Ho konsiente katak, PN iha nia orsamento barak mos hodi liu husi prosesu aprovisionamentu publiku, husi bens e servisu, kapital minor to’o nia infrastrukturas.
2.    Sistema aprovisionamento mak desentraliza agora, ami hare’e katak kontrator barak hetan projeto dupla ka liu no afeita ba implementasaun projeto, mobilizasaun ekipamento inklui afeita ba projeto nia kualidade. Tamba-ne’e, Luta Hamutuk ejiji no husu ba Ministerio Finansas atu estabelese mekanismu kontrollu ida mak apropriadu nomos monta sistema database ba kontrator hotu iha Timor Leste.
3.    Tamba-mos, guverno aloka osan lubun mos ba nivel administrasaun distrital hodi implementa projeto balun iha distrito. Luta Hamutuk husu ba guverno atu hadia sistema kontrollu no akompanhamentu, nune labele prejudika projeto nebe mak halo iha administrasaun distrital, inklui prevene tentativas korupsaun nomos nepotismo iha distrito.
4.    Presiza tau konsiderasaun ba aprovizionamento nebe mak kompetitivu, no tenke tuir regras lei aprovisionamento haruka mak hanesan, espesifikasi bens e servisu mak kualifikado, folin nebe mak iha nomos tempo hodi halo supply. Nune labele prejudika kualidade supply ba bens e servisu.

Dili, 09-11-2010



Mericio "AKARA"
Directur Luta Hamutuk
Tlp: +670 7263783

Media KABLAKIHUN blogspot
dw

Senin, 08 November 2010

Komunikado de Imprensa

“Kondisaun Estudante Timor Leste relasiona ho dezastre naturais (Gunung Merapi meletus) iha Yogyakarta-Indonesia ”



Directur LUTA HAMUTUK Institute
"Mericio AKARA"

Durante semana hirak liu ba, akontesementu gunung merapi nebe aktivu hasai vulkanu hodi rezulta povu yogyakarta-Indonesia nebe barak mate no hamosu refuziado inklui Estudantes Timor oan nebe agora hala’o hela etudo iha Yogyakarta.


Informasaun husi estudante sira nebe mak agora iha Yogyakarta hateten katak, to’o agora laiha atensaun  ka apoiu ruma husi Embaixada Timor Leste iha Indonesia nomos Governu Indonesia rasik ba kondisaun  moris estudante Timor oan nebe agora susar aksesu ba hela fatin no atu hetan aihan nomos tratamentu Saude ba Estudantes sira iha cidade Yogyakarta.

Liu husi komunkado da Imprensa ida ne’e Luta Hamutuk hakarak hato’o nia posisaun:

1.      La konkorda ho Embaixada Timor Leste iha Indonesia mak la fo atensaun masimu ba Estudante Timor oan mak agora dau-daun hasoru dezastre Naturais iha Yogyakarta;

2.      Husu ba Embaixada Timor Leste iha Indonesia atu identifika lalais Estudantes Timor oan nebe mak iha cidade Yogyakarta-indonesia nebe hetan difekuldade relasiona ho desastre naturais ida ne’e;

3.      Luta Hamutuk rekomenda ba Ministeriu Negosio Estranjeiro no Coperasaun  ho Ministeriu Edukasaun  atu foti medidas emidiatamente hodi resolve difekuldade Estudantes Timor oan iha Cidade Yogyakarta-Indonesia relasiona ho dezastre naturais (Gunung Merapi meletus).


Dili, 08-11-2010



Mericio “AKARA”
Diretur Luta Hamutuk
Tlp: +670 7263783
Media KABLAKIHUN blogspot
dw