Kamis, 28 Oktober 2010

KOMITE MONITORIZASAUN NO SUPERVIZAUN PROJEKTO DEZENVOLVIMENTU INFRASTRUKTURA IHA SUB DISTRITU BAZARTETE


Mericio AKARA
Directur LUTA HAMUTUK

Intrudusaun
Iha segundo semester anu fiskal 2010 Focal Point Distrito Liquisa no komite kontinua halo Monitoramentu ba projektu Orsamentu Geral do Estadu 2010 nebe transfere ba projektu PDD no kontinua halo monitoramentu ba preparasaun planu programa PDL iha distrito Liquisa.
Durante monitoramentu nebe mak focal point no komite halo nia resultadu mak hanesan tuir mai ne’e:
I. Projektu PDD
Durante monitoramentu ba projektu orsamentu Geral do Estadu tinan 2010 nebe mak transfere ba projektu PDD; sekretariadu tekniku komite konsege identifika alokasaun projektu PDD ba distrito Liquisa hamutuk 23 Projektu ho total orsamentu hamutuk US$ 2,121,618.94. Maibe alokasaun projektu hirak ne’e la aloka ba 23 suku iha distrito Liquisa tamba suku balu hetan projektu rua to’o tolu.

Sekretariadu tekniku komite mos identifika total alokasaun projektu ba sub distrito Bazartete hamutuk projektu 6 ho total orsamentu hanesan tuir mai ne’e:
  • Instalasaun kanu, moru hadulas, no instalasaun elektrisidade iha Bomba Suco Lauhata- Bazartete(OGE 2010) ho total orsamentu hamutuk US$ 60.000,00 aloka husi Ministeriu Infrastruktura. Kompania mak Implamenta projektu ne’e Asumanu Const. Unip.Lda
  • Perfurasaun no instalasaun be’e mos Iha Distrito Liquisa iha Aldeia Mota ikun Suco Motaulun Liquica (OGE) ho total orsamentu inisiu hamutuk US$ 80.000,00 aloka husi Ministeriu Infrastruktura. Kompania mak implementa projektu ne’e mak Kompania Dato Const. Unip Lda
  • Konstruksaun sentru Komunitariu aldeia  Hatu-besilolo suku Ulmera ho orsamentu hamutuk US$ 7,500.00 aloka husi MAEOT. Kompania mak implementa projektu ne’e saream Const. Unip Lda
  • Manutensaun Rutinas Estradas, Tibar –Lebuloa ho total orsamentu hamutuk 100,000.00. aloka husi Ministeriu Infrastruktura. Kompania mak implementa projektu ne’e mak Raibow Const. Unip Lda
  • Konstruksaun Mini Merkado Ulmera-Lebuloa ho total orsamentu hamutuk US$ 30,000.00 aloka husi Ministeriu Ekonomia e Dezenvolvimentu. Kompania mak Implementa projektu ne’e mak kompania Banir-lema const.Unip Lda
  • Kontrolo de Cheias-Tibar river ho total orsamentu hamutuk US$ 100,000.00 aloka husi Ministeriu Infrastruktura. Kompania mak implementa projektu ne’e Kevin Konstr. Unip Lda
Iha monitoramentu ba projektu PDD sekretariadu tekniku mos identifika katak partisipasaun no komunidade hira mak hanesan benefisiariu la klaru maske orsamentu projektu PDD exsekuta husi Ministeriu Administrasaun Estatal e Ordenamentu Teritorio tamba projektu hirak ne’e la uza mekanismu hanesan projektu PDL.

Iha monitoramentu segundo semester ba projektu PDD komite mos fokus hodi halo monitoramentu ba Projektu 3 iha sub distrito Bazartete, projektu hirak ne’e mak hanesan tuir mai ne’e: 

  1. Konstruksaun be’e mos ravitasaun iha Aldeia Urluli, Fatunero, -Ergoa, Fatuhou Suko Leorema Liquica (OGE 2010/PDD)
Monitorizasaun Input
Monitoriamentu input sekertariadu tekniku konsege identifika katak projektu nebe tuir karta despaisu ho numeru 66/200306/SAS-Lqc./III/2010 husi direitur SAS distrito Liquisa nebe hateten katak projektu ida ne’e la implementa maibe tuir relatoriu segundo trimestral exsekusaun orsamentu geral do  estadu tinan 2010 iha pajina 227 dokumentu kompletu hateten katak projektu ida ne’e inklui ona ba projektu PDD no dokumentus kompletu iha ekipa distrito maibe to’o agora seidauk implementa.  

  1. Instalasaun kanu, moru hadulas, no instalasaun elektrisidade iha Bomba Suco Lauhata- Bazartete (OGE 2010)
Monitoramentu ba projektu ida ne’e ekipa sekretariadu tekniku identifika katak projektu ne’e implementa ona, no iha prosesu implementasaun projektu ne’e sekretariadu tekniku identifika mos kompania iha transparansia tamba kompania tau kuandru projektu iha fatin implementasaun projektu.
 
  1. Perfurasaun no Instalasaun be’e mos Iha Distrito Liquisa iha Aldeia Motaikun Suco Motaulun Liquica (OGE)
Monitoramentu input ba projektu ida ne’e sekretariadu tekniku konsege identifika total orsamentu inisiu hamutuk 80.000,00 maibe depois iha mudansa orsamentu aumenta ba 137,035.90 . iha prosesu Monitoramentu ba implementasaun projektu ne’e sekretariadu tekniku identifika katak komunidade nebe hanesan benefisiariu ladun satisfas ho implementasaun projektu tamba la tuir komunidade nia hakarak, tuir komunidade katak tuir lolos tenke iha tanke maibe kompania tau deit tornera hanesan fatin estasaun be’e nian.

II. Monitoring Programa PDL Iha Distrito Liquisa
Iha segundo monitoramentu input ba prosesu preparasaun planu PDL iha Distrito Liquisa, ekipa sekretariadu tekniku konsege identifika katak total alokasaun orsamentu capital no reguler programa PDL iha distrito Liquisa Hamutuk US$ 207,440.50. Sekretariadu tekniku komite mos identifika katak  projektu nebe mak hetan ona aprovasaun final iha nivel distrito hamutuk projektu 8 projektu hirak ne’e mak sei implementa iha tinan 2011. Projektu 8 ne’e mak hanesan tuir mai ne’e: Kuda ai oan 4 ha iha area Karimbala, Konstruksaun eskola primaria Filial Humbuti iha suku Tibar, Mobiliares ba Pasiente Klinika hotu, konstruksaun tanke no kanalizasaun sistema be’e mos Suku Asumanu, konstruksaun be’e mos ba aldeia 5 iha suku Ulumera, rehabilitasaun be’e posu no konstruksaun MCK Suku Maumeta, konstruksaun Postu Siska Maumeta-Lau iha suku Maumeta,  no konstruksaun tanki no rehab. kanu be’e mos suku daruleteSekretariadu tekniku mos identifika katak projektu balu nebe mak sai mos hanesan prioridade komunidade maibe la liu tais inisial tamba la tuir menu indikativu, sei proposta ba Governu nasional hodi bele toma atensaun, projektu hirak ne’e mak hanesan projektu eskola pre-sekundariu iha suku Leorema no Fatumasi, rehabilitasaun Valeta Residensia AD, Konstruksaun Valeta Publik, Konstruksaun Trotoar, Konstruksaun Moru ba Jardim Publiko. Husi total projektu 8 nebe liu ona aprovasaun final iha nivel distrito ne’e sei implementa iha sub distrito hirak mak iha distrito Liquisa hanesan tuir mai ne’e: Sub Distrito Bazartete hetan projektu haat(4), Sub distrito Liquisa hetan projektu tolu (3) no Sub Distrito Maubara hetan Projektu ida(1).

Total projektu 4 nebe mak aloka ba sub distrito Bazartete sei implementa iha suku 3 hanesan, Konstruksaun eskola primaria Filial Humbuti iha suku Tibar, konstruksaun be’e mos ba aldeia 5 iha suku Ulumera, rehabilitasaun be’e posu no konstruksaun MCK no konstruksaun Postu Siska Maumeta-Lau iha suku Maumeta

Iha monitoramentu ba projektu PDL iha distrito Liquisa Luta Hamutuk no Komite mos identifika katak proposta komunidade balu nebe prioridade maibe la liu tamba la tuir menu indikativu mak determina ona iha dekretu lei programa PDL hanesan eskola pre- sekundariu iha suku Leorema no Fatumasi,  

Opinaun Luta Hamutuk
Bazeia ba resultadu monitoramentu nebe diskute ho membru komite sira iha sub distrito Bazartete, Luta Hamutuk no komite hakarak hato’o nia opinaun hanesan tuir mai ne’e:

  • Luta Hamutuk no komite nia opinaun katak projektu PDD hatudu inkapasidade Governu AMP hodi exsekuta Orsamentu Geral do Estadu tamba la konsege exekuta Orsamentu Geral do Estadu liu-liu kapital dezenvolvimentu iha premeiru no Segundo trimester tamba ne’e transfere ba projektu PDD nebe fasil hodi halo exsekusaun.
  • Luta Hamutuk no komite mos kestiona projektu Konstruksaun be’e mos ravitasaun iha Aldeia Urluli, Fatunero, -Ergoa, Fatuhou Suco Leorema Liquica (OGE 2010/PDD) nebe la inklui projektu PDD  23 mak aloka ba distrito Liquisa maibe tuir relatoriu do segundo trimestra Orsamentu 2010 hateten katak projektu ida ne’e inklui ona ba projektu PDD
  • Luta Hamutuk ho Komite hare katak la iha sistema kontrolo kualidade ba prosesu implementasaun projektu PDD husi Governu maske iha ekipa task force iha nivel distrito
  • Governu seidauk iha vontade diak atu involve lider komunitariu (xefe suku) hodi halo kontrolo ba prosesu implementasaun projektu PDD atu nune bele iha akuntabilidade hamutuk ba projektu PDD mak implementa iha sira nia suku
  • Luta Hamutuk hare katak projektu PDL balu nebe mak la liu iha tais iha nivel distrito tamba la tuir menu indikativu maibe projektu hirak ne’e prioridade ba komunidade hanesan proposta eskola pre-sekundariu Leorema no Fatumasi. No Luta Hamutuk ho komite hanoin katak Ministeriu administrasaun Estatal e Ordenamentu Territoriu no Ministeriu Edukasaun presija konsidera proposta ida ne’e.
  • Tuir Luta Hamutuk no komite nia hanoin katak Problema ida ne’e akontese tamba kompania no Governu la involve komunidade hanesan benefisiariu iha prosesu Planeamentu no implementasaun projektu
  • Luta Hamutuk no Komite nia opinaun katak Governu la iha vontade atu aprende husi failansu projektu Pakote referendum/PPR tamba ne’e problema ne’e repete fila-fali iha projektu PDD
Rekomendasaun   
Bazeia ba resultadu monitoring no analiza, Luta Hamutuk no komite hakarak rekomenda ba Governu liu-liu Ministeriu Estatal. Rekomendasaun hirak ne’e hanesan tuir mai ne’e:
  • Rekomenda ba Governu liu-liu ministeriu no sekretariu do estadu sira  atu hadia nia kapasidade ba exsekusaun no planeamentu iha prosesu orsamentu geral do estadu atu nune’e tinan-tinan Orsamentu Geral do Estadu bele exsekuta tuir planu mak iha no la transfere ba pakote
  • Rekomenda ba Komisaun Anti Korupsaun no Provedor Direitus Humanus asuntu Boa Governasaun atu halo investigasaun ba projektu Konstruksaun be’e mos ravitasaun iha Aldeia Urluli, Fatunero, -Ergoa, Fatuhou(OGE 2010/PDD) iha suku Leorema sub Distrito Bazartete nebe mak iha dokumentu relatoriu do Segundo trimester de 2010 pajina 227 nebe hataten katak projektu ida ne’e inklui ba projektu PDD maibe iha lista alokasaun projektu PDD iha ministeriu Administrasaun Estatal e Ordenamentu territorio la iha
  • Rekomenda ba Governu atu involve lider komunitariu no komunidade iha projektu PDD atu nune bele iha akuntabilidade hamutuk ba implementasaun projektu
  • Rekomenda ba Ministeriu administrasaun Estatal e Ordenamentu Territoriu no Ministeriu Edukasaun atu konsidera proposta eskola pre-sekundariu iha suku Leorema no Fatumasi sub distrito Bazartete tamba tuir komunidade projektu ne’e prioridade ba sira.
Dili: 26 de Outubru de 2010
Mericio Akara
Diretur Eksekutivu Luta Hamutuk
(+670) 7263783

Dirigente Media KABLAKIHUN
dw



Senin, 25 Oktober 2010

Rekursu Minari sei hotu. Governu tenke Investe iha dezenvolvimentu Sustentavel

Timor Post, 25/10/2010

REKURSU MINARAI SEI HOTU. GOVERNU TENKE INVESTE
IHA DEZENVOLVIEMNTU SUSTENTAVEL

 
Diretur LUTA HAMUTU "MERICIO AKARA" Liu husi nia materia apresentasaun ba iha seminar nasional "“TRANSPARANSI IHA INDUSTIRA MINARI NO GAS NUDAR MEUS IDA ATU EVITA MALISAN REKURSU NATURAIS” iha salaun Delta Nova-Comoro Dili-Timor Leste, iha Sexta-Feira 22/10/2010. Atu garantia nafatin ekonimia povu Timor Leste nian Governu tenke kria Dezenvolvimentu Investeimento integradu, labele hanoin deit Gasta osan minari nian ne'e no ikus povu mak sei terus tanba prosesu dezenvolvimentu la lao.
 AKARA suplinha tan katak, atu evita ba Malisan rekursu naturais ne'e Governu tenke Investe iha seitores non Oil, no investe iha Seitores Produktivu sira seluk, hanesan Edukasaun no selseluk tan...


























Dirigente Media KABLAKIHUN
Dw

Sabtu, 23 Oktober 2010

Seminar Nasional Luta Hamutuk" TRANSPARENSIA IHA INDUSTRIA MINARAI NO GAS NUDAR MEIUS ATU EVITA MALISAN REKURSUS NATURAIS

Timor Leste Infrenta Rekursu Naturais.  Governu Timor Leste Uza ona Fundo hamutuk Billiaun 1.4
Governu tenki atensaun ba Transparansia
Diretor ONG Luta Hamutuk "Mericio Akara" Iha nia aprezentasaun hateten malisan rekursu naturais sai ona kostume ba ema hotu iha liu-liu nasaun sira ne’ebe mak iha riku mina no gas hanesan nasaun Anggola, Sireleon, Sudan no Nigeria. "AKARA" haktuir nasaun hirak ne’e mosu konfiltu barak tanba laiha transparensia  uza osan husi minarai no gas.

Tuir "AKARA" katak, malisan rekursu naturais ne'e akontese tanba fator barak hanesan: Korupsaun, Planu Dezenvolvimentu husi husi Governu fraku no mal jestaun ba osan mak mai husi minarai no gas. Tanba ne’e, nia parte husu ba Governu Timor Leste (TL) nune'e Transparensia Uza Fundu Rekursu Naturais para evita malisan iha tempu oin mai.



Eis Minitru Rekursu naturais José Teseira hateten Timor Leste infrenta ona malisan rekursu naturais kuaze orsamentu husi minarai nian ba hotu estranjeiru "Ita nia regras klaru nune'e osan barak mak sai, ne’eduni, kuandu halo alterasaun lei jestaun ne'e bebeik, loron ruma laos transparensia ideal ona" katak Texeira" liu husi Seminario Nasional ho tema “ Transparensia iha Industria Minarai no Gas Nu’udar Meius ida hodi Evita Malisan Rekursu Naturais” ne’ebe organiza husi ONG Luta Hamutuk iha salaun Delta Nova-Comoro Dili-Timor Leste, Sesta (22/10).

Tuir nia (Texeira), nu’udar nasaun foun, tenki evita hahalok sira ne’e, tanba  iha nasaun barak akontese populasaun hamlaha maske iha rekursu naturais barak. Tanba ne’e, nia dehan, Governu ne’ebe deit mak atu ukun iha futuru, presiza halo konsultasaun hodi foti desizaun ne’ebe tranparensia. "Politika tenke klaru. Sé lae hetan interferénsia politika ba jestaun finanseira. Bainhira lao hanesan ne’e entaun difisil atu hetan tranparensia".

Entreantu, Vise Prezidente Parlamentu Maria Paixao haklaken iha nasaun ne’ebe deit kuandu iha riku soin liu-liu iha disputa ba riku soin dala batak hamosu konflitu. "Iha rai barak ne’ebe riku soin ne’e hamosu konflitu no dala barak mos tanba jestaun ladiak halo povu sai ki’ak maske riku soin barak nia sublinna". Tan ne’e Paixao dehan Timor Leste presiza jetaun ne’ebe diak liu kona-ba fundu minarai atu nene’e iha futuru kontinua iha tranparensia hadok an husi husi malisan riku soin iha futuru. 

Governu uza ona 1,4 billoes
Entretantu Diretór Ezekutivu Fundo Petroliferu iha Banku Pagamentu Autoridade (BPA) Venansio Alves Maria tenik durante ne’e Governu uza osan fundu minarai nian hamutuk U$ Biliaun 1.4 hahú husi tinan 2005 to’o Junhu 2010. “Governu uza ona fundu minarai durante Setembru  2008 $ 620 milloens (seis sentos e vinte milloens). Ne’e bo’ot liu ona durante ezistensia fundu minarai nian,” nia deklara iha seminariu nasional nebe Instituto Luta Hamutuk halao. “ iha Junhu 2010 foin lalais ne’e simu tan reseitas husi fundu minarai hamutuk  U$ 10 milloens. Ne’e duni, bo’ot liu mak trimestral rua ne’e” nia esplika. Venansio haktuir tan husi tinan 2005 to’o agora konsege hasai U$ 1.4 billoens husi fundu ne’ebe mak iha. Dezde ezistensia fundu minarai iha 2005 ate agora, ita hasai U$ Billiuan 1.4 ate Junhu 2010.  Husi U$ Billiaun 1.4  ne’e Tuir ESI lolos ne’e U$ 478 deit, “.

Venansio akresenta husi returnu invesimentu mak hodi gasta ne’e hasai capital fundu U$ 930 milloens. Tan ne’e, nia dehan, sustentabilidade presiza hanoin atu labele hasa’e kapital tanba kuandu hasae kapital demais lahatene iha tinan 30 oin mai atu gasta to’o prosentu hira. Se ita hasa’e ba porsentu 8 kada tinan entaun la liu tinan 50 osan fundu nian bele hotu,” nia esplika.

Dirigente Media KABLAKIHUN
Dw

Minggu, 17 Oktober 2010

ADEUS MANITOBA

Stl, sabadu 16-10-2010


Problema Elestrisidade nebe too ohin loron seidauk iha solusaun, halo povu dezamina ho governu, liu-liu parte Elestrisidade Timor Leste (EDTL).

Ho frustrado PM Xanana ho Governu AMP atu hapara kontratu ho MANITOBA, Kompania Manitoba hetan kontratu husi Governu anterior ho kompetensia atu jere manajementu no tekniku EDTL..Maibe tanba ahi mate bebeik no governu AMP hetan kritika makaas husi Sosiadade Civil sira no komunidade nebe halo PM Xanana atu hapara kontratu ho Manitoba.

Ho frustrado no laiha planu nebe mak diak husi Governu AMP atu  maneija EDTL ne'e, Direktur Luta Hamutuk  "MERICIO AKARA" hato'o nia ejijensia para Governu reviw fali ba kontratu nebe mak halao ho kompania Manitoba. Tanba Governu la haree didiak kontratu nebe mak iha no Manitoba la servisu ho Profesional atu zere EDTL

AKARA mos la konkorda atu Governu halao kontratu ho tekniku kompania Indonesia sira mak atu mai hadia jerador sira nebe aat ne'e. Tuir  Luta Hamutuk nia haree sei aumenta problema sai aat liu tan

Dirigente Media KABLAKIHUN.
dw

Kamis, 14 Oktober 2010

NATIONAL SEMINAR " TRANSPERANCY ON OIL AND GAS INDUSTRIES AS AWAY OF AVOIDING NATURAL RESOURCE CURSE"

NATIONAL SEMINAR
“TRANSPERANCY ON OIL AND GAS INDUSTRIES AS AWAY OF AVOIDING NATURAL RESOURCE CURSE”   




INTRODUCTION     
Transparency in oil and gas is indeed important because there are histories showed us from many countries in particular from Africa and Asia region which rich of oil and gas but these countries could not develop better, instead create war, corruptions and they could not be able to increase quality of lives of its own citizen.

Based on these experiences oil and gas do not provide maximum benefit but instead it becomes plague for the people. It becomes a plague to the people because in various places trigger conflict and war as it has high commercial value. But on the other hand, it could also make economically strong country and would not dependent donors from powerful countries. Furthermore, this recourse becomes plague for the people when it is not well managed no transparency of its utilization of revenue produced. It also become plague for the people when in many countries there are groups or government use the resources for the interest of the group to strengthen of political elites or regime, and it does not give benefit to the people to develop the economy.    


IMPLEMENTATION OF TRANSPARENCY ON OIL AND GAS IN TIMOR LESTE
Timor Leste is a country that geographically located in the sub-region of Southeast Asia that quite rich of oil and gas. Where, some parts of these resources have been explored and other yet to be explored. When these riches of natural recourse commercialized will generate funds would facilitate development of the country which in turn could also empower people as the owner of the recourses. On the other side Timor Leste as country in Southeast Asia that economically highly dependent from revenues of oil and gas as the major source for the state budget to support national development, therefore there is a need to seriously oversee the process of transparency on the revenues coming from oil and gas production to ensure sustainability. And in order to achieve that Timor Leste needs to do investment on all productive sectors such as education, agriculture, tourism and basic infrastructures so that could respond the necessities of the people. That is why transparency is need for the oil and gas revenues to avoid resource curse.

Transparency of oil and gas is indeed very important for Timor Leste because mostly 80% of Timor Leste’s general stare budget subsequently dependent to petroleum revenues. The initiative of using EITI as a tool is also very important when speaking about payment and transference of money coming from oil and gas production. So moreover, the issue of transparency in the area oil and gas industries continue to be very important for debate in order to know and help the development of the economy in the context of national development of the country, aims to improve people’s economy and lives, improve condition of the community through road access, clinic, schools to contribute then national development.  .  

According to findings from Luta Hamutuk from the monitoring and observation on transparency of oil and gas industry initiative, that is important for Timor Leste to avoid from natural recourse curse to ensure national development in other sectors that will support general economic development of people of Timor Leste, at the same avoid temptation of mismanagement, corruption from petroleum revenues. Only then we could fund our national development now and future that will really give benefit to the people to reduce poverty and conflict. To ensure implementation of transparency on oil and gas industries in Timor Leste there is already established system of transparency of petroleum fund and the adoption of EITI as a tool by Timor Leste to ensure its processes for oil and gas industries.

Although there is a law for Petroleum Fund as the benchmark of good governance and management but the reality of practices there was not discipline to what the law implied. But as it said the issue of petroleum fund in particular of transparency of oil and gas industry is very fundamental for the development of Democratic Republic of Timor Leste (RDTL). For that reason, the first (I) and forth (IV) of constitutional government have had commitment and initiative to member of EITI and lastly Timor Leste was succeed to generate its report on payment and transference revenues obtained from petroleum exploration. This report as the practices on the implementation of transparency on oil and gas in Timor Leste, dissemination of information on EITI is now conducted by stakeholders of EITI in Timor Leste. 

Extractive Industry and transparency is indeed established but there still no transparency of utilization and perhaps still long way to reach. So the transparency of utilization of petroleum fund allocation to the state budget to fund the national development is becoming very significant challenge for the transparency itself in future, that would only sink the people money and lead to curse of natural resources. 

With this perspective, Institure of Luta Hamutuk takes initiative to organize National Seminar with theme of: Transparency on oil and gas industry as a way of avoding of natural resource curse. And according to Luta Hamutuk’s perspectives the time has come to expand information and discussion on this issue so that natural recourse development not turned into recourse curse.

The initiative of Luta Hamutuk to organize National Seminar, is aiming to invite experts together and explain comprehensively on how transparency on oil gas revenues as a tool to avoid natural recourse curse. From the event will gather ideas and gain support in policy on how natural recourse will not become burden of the people and at the same time avoid from risks that hamper the sustainability of revenues from natural resources in Timor Leste..

This National Seminar is also important because there will be details explanation from stakeholders on how to protect and avoid from natural recourse curse, and at the same time highlighting the importance oil and gas revenues to the national development process.

KEY OBJECTIVES

To develop communication venue among national leaders, local authorities, Civil society and academician on implementation transparence about revenues from oil and gas industries in Timor Leste for the national development as applied transparency in oil and gas industries utilization.

To develop people’s participation in the process of transparency on oil and gas industries, since natural resource in particular oil and gas as state property to use for common good.

To engage governing leaders to participate directly in the process of transparency and also people who have experts and capacity on the issue of transparency revenues of oil and gas to financing national development, the benefit of transparency in this area for the people of Timor Leste.

To directly accompany the government /sate’s commitment and practices, suggestions for strategic planning on transparency for oil and gas industries toward national development. Create venue for public debate on what kind  transparency of revenue that people want, what the ideas and views of local leaders on transparency on oil and gas of which has been invested for national development. 

VENUE AND TIME  
This National Seminar will be held in Dili on Friday 22 October 2010, at Delta Nova Conference Hall (whole day). Will be commenced at 08.30AM – 17.00PM (Details program annex).

SPEAKERS AND TOPICS OF PRESENTATIONS
1.    H.E. Mr. Jose Texeira, MP, former Minister for Natural Recourse RDTL, presents: Timor Leste State’s Policy Toward Natural Recourse Curse”
2.    H.E. Mr. Edy Setyabudhi , Ambassador, Republic of Indoneisa in Timor Leste, will presents “Practices and Experiences of Indonesian National Oil Company (PERTAMINA) on How to avoid natural recourse curse”.
3.    Mr. Agustin Brendan, Woodside. Pty. Ltd, Representing Oil Companies in Timor Leste will presentst “Perspective of Oil Companies on how to avoid natural resource curse”.
4.    Mr. Abrão Fernandes de Vasconcelos, Director General of BPA, presents: “Sustainability Petroleum Fund to Avoid Natural Recourse Curse”.
5.     Mr. Mericio Akara, Director of Luta Hamutuk, presents “Transparency Oli and Gas Sector (Petroleum Fund and EITI) as tools to avoid natural recourse curse”.

PARTICIPANTS
Participants invited to attend the national seminar of EITI in total 150 participants from various entities:
-          Local Authorities (Districts and Sub Districts Administrators, Village Chiefs).
-          Members of National Parliament.
-          NGOs of National and international.
-         Ambassadors of Australia, Indonesia, Portugal, Brazil, Malaysia, Cuba, European Union .
-          EITI members of Stakeholders.
-          Ministry of Finance.
-          Secretary of State for Natural Recourse.
-          Banking and Payment Authority (BPA).
-          Authority of National Petroleum (ANP).
-          Members of Consultative Committee of Petroleum Fund (KKFP).
-          Representatives of Political Parties.
-          Representative of Churches.
-          Local Focal Points from Districts.
-          Representative from Universities.
-          National Media.

CLOSING
This program is indeed very important for all of us and therefore we all therefore Luta Hamutuk asks your presence and active participation and collaboration to make success of the the program. We hope with this national seminar will give encouragement to Luta Hamutuk to achieve main objectives as it has been mentioned earlier.. 


Dili: 13 de Outubro de 2010

Mericio Akara
Direitur Luta Hamutuk
(+670) 7263783

By, Dirigente Media KABLAKIHUN
dw

Rabu, 13 Oktober 2010

KARTA POPULAR LUTA HAMUTUK, konaba programa PDL, iha Distritu Aileu

Karta Popula LUTA HAMUTUK,

iha loron 12/10/2010, Dirigente Media Kablakihun hetan karta popular  Luta hamutuk nian ne'e, karta ida ne'e tuir fontes Medi KABLAKIHUN..karta ne'e hatoo ona ba Presidente Republika, Primeiru Ministru no mos hatoo ba Ministerio kompetente no LUTA HAMUTUK nia Stakeholders tomak.. 

Programa Dezenvolvimentu Lokal (PDL) nudar programa nebe mak governu implementa iha nivel suco ho objektivu 3 mak hanesan; loke kampu de trabalho, hamenus kiak no kapasita lider lokal sira atu simu desentralizasaun (Camara Municipio). PDL ne’e hahu implementa iha tinan 2005 iha governasaun anterior no sei kontinua iha governo aktual. Relasiona ho PDL, Luta Hamutuk mos servisu hamutuk agensia internasional ida mak hanesan World Bank liu husi Justice for the Poor (J4P) iha Timor Leste. Servisu hamutuk ne’e aktualiza liu husi join research iha tinan 2009 liu ba hodi buka hatene prosesu implementasaun PDL iha Timor Leste. Peskiza ne’e halao iha distrito rua mak hanesan, Distrito Aileu no Lautem.

Relasiona ho rezultadu peskiza ne’e, iha loron 29 - 30 de Setembro 2010 ekipa Luta Hamutuk ho World Bank halao aktividade diskusaun nível komunidade (community briefing) durante loron rua iha Distrito Aileu hodi halo desiminasaun ba rezultado peskiza nian nomos husu opiniaun husi autoridades lokal no komunidade sira iha dezenvolvimento lokal. Fatin nebe mak Luta Hamutuk halao community briefing mak Suco Leurai no Suco Madabeno.

Atravesa desimina rezultadu peskiza nebe mak halo ona husi peskizador Luta Hamutuk nian no World Bank. Luta Hamutuk hakarak rona direitamente hanoin husi komunidade no lider lokal sira konaba sira nia konyesementu ba PDL nomos oinsa sira nia partisipasaun iha prosesu planeamento, implementasaun, monitoramento no evaluasaun iha programa dezenvolvimentu lokal durante ne’e. Ho hanoin katak, rona dereitamente husi komunidade no autoridades local sei bele ajuda diak liu prosesu implementasaun programa dezenvolvimento local. Hodi hatene didiak mos nia frakeza, forsa, oportunidade nomos dezafio sira bainhira implementa PDL. Nune bainhira lideransa nasional sira foti desizaun ruma ba prioridades bazeia ba nesesidades povu maioria mak moris iha areia rurais.

EJIJENSIA KOMUNIDADE
1. Hahu husi prosesu planeamento no koordinasaun: líder lokal no komunidade laiha asistensia tekniku husi MAEOT.
Líder lokal no komunidade sira hatene mak oinsa hato’o nomos formula sira nia prioridades mak sira sente presiza propoin atu tau-matan bainhira chefe do suco sira konvoka enkontro hamutuk. Maibe lider lokal sira seidauk iha kapasidade nato’on bainhira halo estimasaun ba nia orsamento nune plano barak mak la-passa tamba seidauk bele priense montante orsamento mak alokadu. Informasaun nebe mak Luta Hamutuk hetan katak, tamba laiha linha koordenasaun no komunikasaun nebe mak efektivu entre governu sentral no distrital ba iha suco no aldeia difikulta sira hodi halo konsultasaun bainhira halo planeamento suco nian.

Luta Hamutuk ejiji atensaun makaas ba guverno, atu hadia linha koordenasaun no komunikasaun husi sentral ba areia rurais, ajuda mos kapasita lider lokal sira bainhira atu halo planeamentu tuir objetivo lolos husi PDL nian. Tamba planeamentu projeto nebe mak propoin husi suco barak mak la-passa tamba planu barak mak la-kondis ho montante orsamentu PDL nebe mak alokadu. Nune tuir lolos iha prosesu planeamentu hodi deside prioridades iha suco presiza iha akompanhamento tekniku husi Ministério Administrasaun Estatal e Ordenamento Território (MAEOT) para halo konsultasaun nune-mos bele sai meus hodi kapasita lider lokal sira.

2.  Implementasaun PDL indika seidauk iha partisipasaun maximu husi komunidade.
Iha prosesu diskuasun nebe halao iha suco rua ne’e, indika katak implementasaun Progama Dezenvolvimentu Lokal (PDL) durante ne’e ladun la’o ho transparante no ladun iha partisipasaun maximu husi komunidade hodi deside sira nia prioridades rasik. Tamba prioridades nebe mak durante ne’e deside la-refleta nesesidade  no prioridades lolos mak komunidade hakarak. Tamba-ne’e sira ladun iha partisipasaun bainhira kontrator sira implementa projeto. Lia hirak ne’e hato’o husi juventude sira iha Suco Leurai katak, bainhira kontrator halo be’e dalan no halo kontrusaun ba ponte ki’ik iha fatin refere. projeto ne’e parado tiha ona no laiha kontinuasaun, sira lahatene tambasa mak paradu. Tuir sira katak, projeto lolos seidauk remata tamba hare’e ba baleta mak ke’e-ona seidauk hada fatuk no simente. Sira mos lahatene klaru konaba montante osan projeto nian, tamba autoridade lokal no komunidade sira la-informadu nomos akontese tamba kontrator la-hari’i kuadro projeto.

Relasiona ho kazu ida ne’e, Luta Hamutuk husu ba MAEOT no Ministério Infrastruktura hodi Fo nia atensaun makaas ba realidade ida ne’e, presiza haruka komisaun ida hodi halo evaluasaun no investigasaun ba projeto konstrusaun baleta no ponte iha Suco Leurai. Tamba agora dadaun baleta balun komesa at fila-fali, nomos komunidade sira la-satisfas ho kontrator ne’e. Husu mos ba Ministério Infrastruktura, atu aviza makaas ba kontrator sira katak antes implementa projeto, tenke informa uluk ba autoridades lokal sira nomos hari’i kuadru projeto nune sira bele tau-matan nomos kontribui ba implementasaun do projeto.

3.  Sistema aprovizionamento PDL seidauk diak no povu ejiji atu implementa rasik projeto PDL.
Relasiona ho aprovizionamento projeitu PDL, komunidades sira mos ejije ba governu atu hadiak sistema aprovizionamentu. Sira ladun hetan informasaun diak prosesu tenderizasaun, nomos kontrator mak manan projeto PDL bainhira implementa projeto barak mak laiha kualidade. Tamba-ne’e komunidade sira iha Suco Leurai no Madabeno husu atu orsamentu projeto ne’e entrega deit ba suco mak implementa rasik. Tamba realidade hatudu katak projeitu balun nebe mak implementa husi suco, iha duni kualidade no ema barak mak partisipa hodi servisu, do que kontrator mak implementa. Tamba kontrator sira fo servisu deit ema oituan. Komunidade kontra sistema ne’e, tamba orsamentu PDL ne’e sei habokur deit kontrator sira no osan labele sirkula iha suco laran. Komunidades no lider lokal sira mos ajiji makaas ba governu atu aumenta orsamentu ba PDL tamba orsamentu nebe mak aloka ba PDL durante ne’e kiik liu no la-responde prioridades iha suco.

Liu husi community breifing ne’e, komunidade rekomenda ba governu atu aumenta tan orsamentu ba programa PDL atu nune bele responde duni nesesidades no prioridade komunidade sira, no iha parte seluk governu mos bele atinzi duni objetivo PDL nebe deside tiha ona. Husu mos katak guverno presiza involve dereita komunidade iha prosesu kontrusaun/projeto PDL. Luta Hamutuk hare’e katak, ejijensia ida ne’e forte nomos realistiku hodi bele implementa husi MAEOT. Importante mak dezenvolve mekanismu akompanhamentu tekniku husi MAEOT bainhira autoridade no komunidade sira hakarak atu implementa rasik projeto PDL.

4. Seidauk iha mekanismu nebe diak oinsa re-informa prioridades nebe mak la-passa iha Komisaun Avaliasaun no Verifikasaun.
Iha parte seluk, sistema servisu nebe mak durante uza hodi deside prioridades mos ladun la’o afektivu, tamba proposta balun nebe mak la-passa ka la-aprova iha komisaun avaliasaun no verfikasaun, la-informa fila fali ba komunidade sira. Tamba tuir mekanismu nebe mak iha autoridade lokal sira tenke informa fila fali ba komunidade kona ba proposta nebe mak passa no la-passa.

Luta Hamutuk husu ba MAEOT hodi re-orienta chefe do suco sira, inklui administradores distrito no sub-distrito hodi halao mekanismu re-informasaun prosesu ba iha komunidade. Seidauk iha mekanismu apropriado hodi halo soasializasaun. Relasaun ho ne’e presiza orsamento nato’on ba autoridades lokal sira hodi halo mobilizasaun nomos fasilita prosesu hirak ne’e. Tamba autoridades sucos no aldeias barak mak hasoru limitasaun ba fasilidades mobiliario no apoio orsamento.

5. Presiza estabelese meus mekanismu keisa iha nível rurais.
Durante halo diskusaun, Luta Hamutuk descobre keisa bar-barak husi komunidade sobre dezenvolvimento lokal nomos sira nia partisipasaun. Sira ho antusiasmu makaas halo complaint ba Luta Hamutuk, sira ejiji ba Luta Hamutuk atu hato’o ba lideransa sira, ba guverno, Parlamento Nasional nomos ba Presidente da Republika hodi hetan konsiderasaun. Sira mos hamro’ok ho informasaun tamba durante ne’e ladun iha mekanismu ida oinsa transfere politika iha Dili ba iha areia rurais sira.

Tamba-ne’e, Luta Hamutuk husu ba guverno, liu-liu MAEOT atu estabelese mekanismu keisa iha nivel rurais. Nune povu bele hato’o sira nia keisa nomos guverno bele iha meus proprio hodi hadia prosesu dezenvolvimento local.


KEISA HUSI KOMUNIDADE
Iha prosesu diskusaun ho komunidades no lider lokal sira, Luta Hamutuk mos  konsege identifika kazu projeitu PDL balun nomos problema balun nebe mak kestiona husi komunidade sira mak hanesan:

1. Projeitu kontruksaun Valeta no Ponte (Ministerio Infrastruktura).
Iha tinan 2008 liu husi programa PDL implementa projeitu baleta no ponte iha Suco Leurai maibe projeitu ne’e konsidera failla tamba laiha kualidade. Tuir komunidade katak, projeto halo baleta ne’e tuir dezenho sei halo 20 km maibe realidade halo deit 2 km. Projeitu ne’e rasik implementa husi Diresaun Obras Publika (Ministerio Infrastruktura). Kazu ne’e rasik komunidade no autoridade suco sira halo ona protesta ba diresaun obras publika liu husi autoridade lokal nivel Distrito maibe laiha resposta no ignora tiha deit.  

2. Projeitu uma ba feto faluk (MSS).
Iha suco Leurai ministeriu solidaridade sosial hari uma 7 ba feto faluk sira, nebe tuir lolos projeitu ne’e remata iha fulan 2 nia laran, maibe realidade hatudu katak implementasaun projeitu ne’e kuaze tinan 1 ona seidauk remata. Tuir lolos, fisikamente uma hari’i hotu ona iha fulan rua-tolu kotuk ba, maske balun at fila-fali, maibe kontrator seidauk bele entrega ba feto faluk sira tamba seidauk halo inagurasaun husi guverno ba uma ne’e. Feto faluk sira iha suco Leurai kontinua hela iha uma nebe nia kondisaun at teb-tebes, satan iha tempu udan feto faluk sira terus liu tan, tamba kondisaun sira nia uma labele satan anin no udan ona.

3. Programa selu idozus (MSS).
Iha tinan 2010 nia laran iha suco Leurai ema idozus hamutuk nain ualu nulu (80) resin la-hetan sira nia direitu tamba sira nia naran la-tama iha lista nebe mak lori husi nasional. Maibe ema hirak ne’e iha tinan kotuk liu ba, hetan ona sira nia direitu maibe tansa mak iha tinan agora sira la bele simu? Tuir informasaun  katak lista (data base) nebe lori husi nasional la hanesan ho lista iha suco. Iha parte seluk iha mos idozos balun mak simu osan la kompletu, tamba tuir lolos simu USD$ 360.0 maibe realidade simu deit USD$250.0.

4. Natan barak mak abandonado nomos laiha irigasaun (MAFP).
Suco Leurai nudar suco ida nebe mak iha Natar kuaze 20 hektares maibe labele halo produsaun tamba laiha irigasaun ladiak no iha hand tractor ida deit hodi fila-rai, sira ejiji hodi aumenta trator no halo irigasaun ba natar sira mak abandonado. Autoridades local no komunidade sira halo proposta dalabarak ona maibe Ministerio Agrikultura (MAFP) laiha resposta to’o agora. Sira mos kestiona makaas konaba promesa nebe mak halo husi Ministeriu Agrikultura katak, komunidade sira bele halo relatoriu hodi hetan kombustivel gratuitu husi MAFP maibe durante ne’e sira la hetan komustivel nebe mak prometivu husi MAFP rasik. Nune komunidade rasik mak hola kombustivel hodi tau ba iha hand tractor ida mak sira iha agora dadaun.


CONCLUSAUN
Husi Rezutladu peskiza nomos aktividade briefing durante loron 2 iha Distrito Aileu nebe halo husi ekipa Luta Hamutuk kolabora ho world Bank, hatudu katak implementasaun PDL iha nivel suco la-susesu (falha) tamba la-konsege atinzi objetivo tolu nebe mak mensiona iha matadalan PDL nian. Indikador ne’e bele justifika, tamba maske iha tinan 5 ona governu ne’e implementa projeitu pilotu PDL maibe lider lokal sira seidauk iha kapasidade natoon atu halo planeamentu ba sira nia dezenvolvimentu suco. Nune-mos MAEOT rasik seidauk dezenvolve mekanismu diak oinsa hasae kapasidade local, halo akompanhamento tekniku, estabelese meus keisa iha nivel suco to’o aldeia, nomos mekanismu kontrollu sei fraku teb-tebes. Nune prejudika kualidade projeto PDL nian.

Projeitu PDL seidauk hatudu mudansa signifikadu atu loke campo de trabalho nomos hamenus kiak iha areia rurais. Tamba durante prosesu implementasaun projeto PDL, partisipasaun komunidade sei minimu liu, intermus atu hetan servisu nomos sirkulasaun osan iha fatin refere. Parte seluk mak seidauk iha partisiapasaun maximu komunidade iha planeamentu nomos kontrollu.  Tamba, dala barak projeitu PDL ne’e implementa husi kontrator sira no trabalhador  sira mai husi kontrator nia ema, nune orsamentu mak tuir lolos hela iha suco tenke fila-fali ba iha kapital Dili no rai liur.

Mak ne’e deit, ba ita hotu nia atensaun no kolaborasaun, la haluha Luta Hamutuk hato’o obrigado wain.


Dili: 12 de Outubro de 2010


Mericio Akara
Direitor Luta Hamutuk
Timor Leste
by
Dirigente Madia KABLAKIHUN.
dw